Majordoomus (ld k majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kuninga suursugune kojaülem, valitses sõltumatuid piirkondasid riigis. Kirikuriik Riik Kesk- ja Põhja-Itaalias, milles valitses paavst. Pippin Lühike kinkis need maad paavstile 756. Paavsti võimu kindlustamiseks loodi ürik, mis ütles, et juba Constantinus määras paavsti valitsejaks. Pippin Lühike frangi kuningas (741-768), Karl Martelli poeg. Toetas paavsti, et saada majordoomusest kuningaks. 751 kuulutas paavst ta kuningaks. Kinkis Kesk- ja Põhja-Itaalia paavstile. Poitiers lahing frangid Karl Martelliga araablaste vastu 732. Araablased said lüüa. Keisririik Karl Suure valitsusajal, suur osa Lääne-Euroopast. Kristlik riik, 800. Kroonis paavst Karli keisriks, sest ta lahendas mingi tüli ära. Keisrivõim oli taastatud. Jee! Verduni leping Karli pojapojad jagasid tema riigi aastal 843 kolmeks. Igaüks sai natuke.
· Nende asemel kerkisid majordoomused(kojaülemad) · Kuulsamad olid Karl Martell ja Pippin lühike Karl Martell- frankide ühendaja · Võimul 714-741 · Lõpetas kodusõjad ning ühendas riigi. · Algas frankide tõus · 732-Poitiers'i lahing · Vastasteks hispaania alad vallutanud araablased(moslemid) · Pöördepunkt kogu euroopa jaoks-kas islmal või kristlus · Lahingu võitsid frangid ning kindlustavad endale koha ajaloos Pippin lühike-majordoomusest kuningaks · Sai valitsejaks 741 · 754-abipalve rooma paavstilt Pippin läks sõjaväega Rooma · Järjekordne konflikt langobardidega · Vabastas rooma ning andis selle ümbruse alad paavsti valitseda · 756 tekkis kirikuriik ehk vatikan · Tänutäheks kroonis paavst Pippini kuningaks Charlemagne-Karl Suur · Sai kuningaks 768 · Frangi riigi hiilgeaeg · 30 aastaga loodi impeerium, mis valitses suurt osa kesk-euroopast · Tugev liit kirikuga
annaabi.ee 
