Leib on toidu ema
Kes lõikab kuuma leiba noaga, purustab
leivaõnne. Kui sõpruskonnaga koos leivakypsetamise õhtu korraldasin, unustasin järgida
ahjusooja leiva lõikamise keeldu. Pärast seda õhtut jäi meie peres leivategu mitmeks kuuks
soiku, polnud õiget isu leiba teha ning juuretis ei läinud hapnema.
Ka leivapuru kokkupyhkimise kohta järgitakse mitmeid uskumusi: ,,Minu vanatädi ytles, et
leivaraasukesi ei tohi ka maha pyhkida. Ikka peo sisse. ,,Leivapuru käega kokku ei pyhi, sest see
võtaks majavaimult toidu ära."
Mitmed vastajad mäletasid, et leiba jagas varem peremees ning leiba lõigatakse rinna kohal.
Minu loogilise mõtlemisega vanaisa pidas seda ainuvõimalikuks kuidas muudmoodi kui
rinnal neid suuri mitmekiloseid leivapätse vanasti olekski saanud lõigata. Ometi laual oleks see
ju lihtsamgi olnud. ,,Minu mammapoolne pere lõikas yleleiva kääru hoides leiba vastu rinda.
Nii olen teinud kogu elu. Selle toimingu tähendusest kuulsin alles kymmekond aastat tagasi,