Friedrich August von Hayek
võimaldab taolist arenenud käitumist. Raamatus "Sensoorne kord" (1952) esitas ta iseseisvalt
Donald Hebbi tööst konnektsionistliku hüpoteesi, mis on närvivõrkude tehnoloogia ning suure
osa tänapäevase neurofüsioloogia aluseks. Hayek omistas tsivilisatsiooni sünni eraomandile
oma raamatus "Saatuslik eksitus" (1988). Hayeki järgi on hinnasignaalid ainukeseks
võimalikuks viisiks vaikiva teadmise ja hajutatud teadmise omavaheliseks
kommunikeerimiseks, et lahendada majanduskalkulatsiooni probleemi
Hayeki tööd kapitali, raha ning konjunktuuri vallas peetakse laialdaselt tema olulisemaiks
panusteks majandusteadusse. Raamatutes "Hinnad ja tootmine" (1931) ja "Kapitali selge
teooria" (1941), selgitas ta konjunktuuri põhjuseid keskpankade ja krediidi laienemise
mõistetes ning selle edastamist üle aja kapitali väärallokatsiooni mõistetes kunstlikult
madalate intressimäärade tõttu. Oma raamatus "Kasumid, intressid ja investeeringud" (1939)