Inimgeograafia seisab ühelt poolt loodusgeograafia ja teiselt poolt mitmesuguste ühiskonnateaduste vahel, olles kõigest hoolimata ka omaette teadus. Ta pole kuigi terviklik, ent ometi ühtne, koospüsiv teadus. Fundamentaalse inimgeograafia liigendus abstraktsuse määra alusel. Abstraktsuse määra alusel jaguneb inimgeograafia teoreetiliseks e metageograafiaks (kõige abstraktsem), siistemaatilisteks (geog tuum, nt asulate geograafia) ja regionaalseteks (nt Eesti inimgeograafia, USA majandusgeog) inimgeograafiateks. Inimgeograafia rakendused ja rakendusteadused Geograafilise teabe levitamine - vanim rakendus, et inimesed saaksid geograafide teadmisi kasutada nt tööle sõitmiseks, puhkamiseks jne. Antakse välja kaarte, statistika kogumikke jne. · Kartograafia · Geoinfosüsteemid (GIS) · Kaugseire · Õpetamine · Rahvastiku- ja majandusstatistika · Geograafiline ekspertiis ja prognoos. Inimesed teevad oma otsused, võttes arvesse nende