Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhaaniline energia Referaat Mariliis Majak MJ 212 Juhendaja õp: Dmitri Luppa Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroof...
olid üle läinud, Spordist lahkusid ja iseseisva organisatsiooni asutasid. Selle nimeks sai Tal - linnajalgpalliklubi. Klubi põhikiri registreeriti 21. aprillil 1921. aastal. Meeskonnas hakkasid mängima üle poolte neist meestest, kes jalgpalli algaastatel olid esinenud ,,Meteoris", ja ühtlasi võttis TJK omaks need põhimõtted, mis olid üles seatud ,,Meteori" asutamisel, s. o., harrastada peamiselt ainult jalgpallisporti. Korvpalli ajalugu Narva linna külla Sankt-Peterburi klubi Majak noormehed ja demonstreerisid seal omavahelises mängus korvpallilaadset mängu. Ameerika spordiinstruktorite kaudu oli XX sajandi algaastail tsaaririigi pealinna jõudnud uudne spordimäng tollase nimega basket-ball. Mäng võttis vedu klubis Majak. Vene noormehed hakkasid mängu demonstreerimas käima ka pealinnale lähimates linnades, sealhulgas Narvas. Tallinnasse jõudis mäng hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud Sankt-Peterburis õppides.
Eesti korvpalli minevik Eesti korvpall sündis aastal 1913. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika spordiinstruktorite kaudu XX saj. algaastail St. Peterburgi jõudnud mäng otsis klubi "Majak" näol väljundit pealinnast väljapoole ja ühe lähema linnana jõudis mäng 1913.aastal esimest korda Eesti pinnale Narvas linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Ometi ei jõudnud mäng edasi Tallinnasse mitte Narva, vaid hoopis Tallinna koolide võimlemisõpetajate kaudu, kes uue mänguga olid tutvunud St. Peterburgis samas NMKÜ "Majakis" või ka ohvitseride vehklemiskoolis (mis oli tuntud Lesgafti nim. Kehakultuuriinstituudi eelkäija). Teada fakt on see, et 1916.a. sügisel hakkas Tallinnas Kloostri tänaval Nikolai Gümnaasiumi (praeguse GAG) uues 1911.aastal avatud võimlas koolipoistele uut mängu tutvustama võim...
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng. Korvpallis on Eesti ajalooline õnn see, et olime Tsaari-Venemaa rüpes ja geograafiliselt lähedal tema tollasele pealinnale Sankt-Peterburgile. Nimelt Ameerika ...
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel
Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010 Järva Tammsaare 81 17 101 223 727 4352 2606 Järva Türi NST 81 15 86 290 1230 3639 4140 Järva Udeva 81 15 75 298 1100 3067 2983 Järva 9.Mai 82 38 237 437 1491 4796 4515 Järva Alliku 82 26 145 222 1301 3949 5272
Järva Kalevipoeg 81 12 71 153 1149 3015 3515 Järva Kiir 81 13 88 181 398 2908 2035 Järva Kirna 81 13 73 206 956 3596 4114 Järva Koeru 81 18 81 221 894 3914 2850 Järva Lehtse 81 17 113 198 849 3661 3074 Järva Lenini nim. 81 14 85 229 1967 3210 4606 Järva Leninlik Tee 81 14 63 253 1388 3613 5036 Järva Majak 81 17 103 226 548 3738 1351 Järva Oktoober 81 16 81 212 1097 3766 4010 Järva Tammsaare 81 17 101 223 727 4352 2606 Järva Türi NST 81 15 86 290 1230 3639 4140 Järva Udeva 81 15 75 298 1100 3067 2983 Järva 9.Mai 82 38 237 437 1491 4796 4515 Järva Alliku 82 26 145 222 1301 3949 5272
Ka paguluses USAS, 1917 eestis enamlaste üks lidreid, õppejõuks Lääne Vähemusrahvaste Ülikoolis. 1926 andis välja ,,1905. aasta Eestis. Kirjeldused, mälestused, dokumendid". Ajakirjadest ,,"Proletaarne revolutsioon Eestis" 1925-1933, Klassivõitlus" regulaarsema ilmumisega. Suleti 1930. aastate II poolel, liikmete tegevuse represseerimine. Palvadre ka neis seltsides osalenud, kuigi juhttegelasega opositsioonis. Palvadre 1889-1936. Richard Majak 1898-1984 Eestis sündinud, poliitliikumises lõi kaasa. Majak oli Moskva Ülikooli majanduse ja ajaloo teaduskonnas, Pokrovskit kuulas, sotsialismi ajalugu Volgi?, lääne euroopa uuema ajaloo ja keskajaloo õpetajad tolleaegsed silmapaistvamad tegelased. 1926 Eesti Pedagoogilise Instituudi juhatajaks, polütehnikumi sarnane. 1930. aastate keskel arreteeritud, kaks aastat kinni, karistuseks 10. aastat polaaraladel. 1946 Eestisse tagasi, algul Tartu Rahvahariduse juhataja
XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 ...
TAPA GÜMNAASIUM Andra Udeküll 11.a klass EESTI PUNK Uurimistöö Juhendaja:Helve Lees TAPA 2011 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS...............................................................................4 1.1 Anarhia.............................................................................................................................6 2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE..............................................................9 3. EESTI PUNKBÄNDID NING KONTSERDID..................................................................11 3.1 Punkansamblid enne 1990.............................................................................................12 3.2 Punkansamblid peale 1990..........................................
Andeks võin ju sulle anda kui kord tuled tagasi, kuid kas sel mõtet, parem on kui jääbki kõik nüüd nii. Sõnu kauneid kord mul ütlesid, ma siiski üksi jäin. Ilma sinuta nüüd jälle kurvalt kõikjal ringi käin, ringi käin... Refr. Lõppenud on päevad ... Ei-ei, ei saa, ei-ei, ei saa. Läänemere lained Martha Müller-Grählert / Simon Kranning Seal, kus Läänemere lained laksuvad, seal, kus tuuled, tormid aina mühavad, :,: seal on valge majak, valge nagu luik, seal on minu kodu, seal mu sünnipaik. :,: Mäletan, kui olin alles väikene, mõtlesin, et lähen ära kaugele. :,: Nüüd on aastad läinud, vanaks olen saand, lapsepõlvekodu meelde ikka jäänd. :,: Isa ja ema mul puhkavad ammu mulla all, kallim neiu hingab teise rinna naal, :,: õed ja vennad on läinud ilma laiali. Ainult kask on jäänud truuks mul surmani. :,: Rändamisest väsind, koju tulen ma, vana kase alla istun puhkama. :,: Vana kase kohin mulle jutustab,
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
Irina Preis V 307 620 3371 Ivan Klevtsov Kopli 116 - 209 620 3914 Jaan Kers Mäealuse 2-2 620 3349 Jakob Kübarsepp V 219 620 3354 Jana-Ines Saidla V 201 620 3533 Janek Luppin V 214 620 3259 Janita Andrijevskaja Kopli 116-205 Jüri Lavrentjev V 214 620 3262 Jüri Loosaar Kopli 116 - 201 620 3909 Jüri Majak V 214A 620 3254 Jüri Pirso Mäealuse 2-2 620 3356 Jüri Riives V 212 620 3256 Kaarel Pääsuke VB 205 620 3269 Kadri Ammon Kopli 116-219 620 3916 Kaimo Sonk VB 203 620 3258 Karl Raba V-411 620 3208 Karl-Kristo Vene VB 204 620 3270 Kristjan Juhani Mäealuse 2-2 620 3356 Kristjan Maruste V 214 620 3259
Irina Preis V 307 620 3371 Ivan Klevtsov Kopli 116 - 209 620 3914 Jaan Kers Mäealuse 2-2 620 3349 Jakob Kübarsepp V 219 620 3354 Jana-Ines Saidla V 201 620 3533 Janek Luppin V 214 620 3259 Janita Andrijevskaja Kopli 116-205 Jüri Lavrentjev V 214 620 3262 Jüri Loosaar Kopli 116 - 201 620 3909 Jüri Majak V 214A 620 3254 Jüri Pirso Mäealuse 2-2 620 3356 Jüri Riives V 212 620 3256 Kaarel Pääsuke VB 205 620 3269 Kadri Ammon Kopli 116-219 620 3916 Kaimo Sonk VB 203 620 3258 Karl Raba V-411 620 3208 Karl-Kristo Vene VB 204 620 3270 Kristjan Juhani Mäealuse 2-2 620 3356
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
