Nimetu
sõnumipikkused sõnaalaused (nt tunnekuimaajataevavahel, poleaimugi, eiteamis,
oimaolenniväsinud ) meenutavad aga pigem samojeedi või indiaani keeli. Vältimaks
probleeme serveritega, mis ei tunnista failinimedes tühikuid, kasutavad arvutiinimsed
ammu võtet kirjutada kõik sõnad kokku, eristades sõnaalguse suurtähtega. Nende eeskujul
või sõltumatu arengu tagajärjena võib ka SMSides kohata AnnaM2rkuKuiReedelKohale ja
MaJ2taxT2naL6unaVahele tüüpi sõnumeid. SMSi lahku kirjutamisetõvest vaba iseloom
annab lootust, et sõna kokkukirjutamise komme säilib eesti SMS-teismelistel ka suureks
saades ning nad ei hakka erinevalt paljudest praegusest täiskasvanutest kunagi kirjutama
viina pood ega mobiili kott. (Kukk 2001: 27-29)
Suhtlusportaalides on ka võimalik komenteerida. Komentaarid jagunevad kahte liiki, nt
Eesti päevalehe eripära on see, et seal saab kahte moodi komenteerida üks on kõigile
annaabi.ee 
