Eesti kunst
mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane.
1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti
õppeasutus.
1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti
mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine.
1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid
otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike
mtiivide kasutajad.
Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti
ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi
rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste
miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele.
Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva