M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Ta uskus, et
.mida
rohkem Jim asjaga harjub, seda rohkem see hakkab talle meeldima. Ta ütles, et siis võiks lugu
kesta kas või kaheksakümmend aastat ja et sel kombel tuleks sellest rekord. Ja siis saaksid
kõik
asjaosalised kuulsaks.
Hommikul läksime puupinu juurde ja raiusime küünlajala parajateks tükkideks; Tom pani
tükid
ja tinalusika oma taskusse. Siis läksime neegrite onnide juurde ja seni kui ma Nati tähelepanu
kinni pidasin, pistis Tom küünlajalatüki Jimile määratud maisileiva sisse. Läksime Natiga
kaasa,
et näha, kuidas asi läheb, ja see läks toredasti; Jim hammustas ja oleks peaaegu kõik hambad
purustanud: toredamini see enam minna ei võinudki. Seda ütles Tomgi. Jim ei teinud väljagi,
nagu
oleks ta hammustanud kivi või muud sihukest, mis vahel leiva sisse satub. Aga pärast seda ei
hammustanud ta enam midagi, vaid sorkis iga asja enne mitu korda kahvliga.
Kui me seal nii poolpimedas seisime, tormas äkki paar koera Jimi voodi alt välja; neid tuli
aina