M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
«Jah, see on kangesti hea. Nad ei leia mind ja arvavad, et olen tapetud ja et jõgi on mu ära
viinud, -- on midagi, mis seda arvamust kinnitab.Ära aga viida aega, Jim, katsu lagedasse
vette jõuda nii ruttu kui saad.»
Mu süda läks kergemaks alles siis, kui parv oli kaks miili sealt eemale jõudnud ja ujus
keset Mississipit. Siis riputasime endi märgulaterna välja ja otsustasime, et oleme jälle
vabad ja pääsenud. Ma polnud eilsest saadik suutäit sööhud, seepärast tõi Jim mõned
maisikoogid ja petipiima ja sealiha kapsaste ja aedviljaga -- maailmas pole midagi
paremat, kui see õieti on keedetud! --
326
ja me lobisesime, kuna mina sõin. Oli väga mõnus. Mul oli päratu hea meel, et olin tulema
pääsenud kõigi vaenude seast; niisama rõõmutses Jim, et oli soost v ä l j a saanud. Ütlesime,
et pole paremat kõdu kui parv. Igal pool mujal on kitsik ja lämmatav, ainult parvel mitte.
Parvel tunneb inimene ennast kangesti vabana, tal on mugav ja mõnus.
19. PEATÜKK