Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas
võimudele vastu. Neist kasvas välja lõpuks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Omariikluse
taastamiseks toetuti 1937. aatsa põhiseadusele, ning presidendiks sai Jüri Uluots. Jõuti enamikes
asjades kokkuleppele ja jäädi ootama hetke, mil oleks saanud kuulutada välja Eesti iseseisvust. See
juhtuski 18. septembril, mil Saksa väejuht teatas, et nad taanduvad. Siis määrati ametisse Vabariigi
valitsus, eesotsas Otto Tiefiga. Jaan Maidest sai sõjaväe ülemjuhataja. Tema korraldas ka pealinna
kaitset, kasutades soomepoisse. Siiski suudeti vaid heisata riigilipp Hermanni tornis, et näidata oma
iseseisvust, aga muud ei suudetud, sest saabusid Vene väed ja tankid ning värske iseseisvus kaotati
taas.
Teises maailmasõjas polnud eestlastel küll suuri valikuid, kuid need väikesed tosused, mis
eestlased tgid, vastuhakkamised, kõik olid tähtsad ja omasid olulist rolli. Eestlased suutsid