advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kirik kahe torniga. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad.
Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis , sest puudusid altarimaal ja tornid. Lääne Euroopa katedraalide sarnaselt on kirik kahe torniga. Küljelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad. Kiriku arhidektuurne mõjukus keskendub interjööris-ruum tundub erakordselt avar ja suursugune
annaabi.ee 
