Biokeemia sissejuhatus
transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus,
kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed
vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti
vereplasma mahu vajak (hüpovoleemia) koos vereringehäiretega (tahhükardia, vererõhu
langus, kalduvus kollabeeruda kuni hüpovoleemilise sokini).
* Hüpotooniline dehüdratatsioon. Kui pärast isotoonilist mahukaotust tekkinud janu
kustutatakse ainult vee manustamisega, siis saab sellest ainult osa jääda püsima
ekstratsellulaarruumi ja vereringehäirete sümptomid kestavad edasi. Et raku välisruumi
osmolaarsus vähenes, põhjustab see vee sissevõtmise rakkudesse. Rakkude pundumise
sümptomid muutuvad eriti märgatavaks ajukoe juures, kui koerõhu kõrgenemine võib
põhjustada peavalusid, oksendamist, apaatiat ja teadvuse hämardumist kuni krampide
vallandumise ja koomani.