esineda võrgus kuhu lülitamiseks antud seade on ette nähtud, võttes arvesse käidu tingimusi ning kasutatavate kaitseseadmete karakteritikud. Isolatsiooni koordinatsioon on vajalik: - sobivate taluvuspingete kindlaks määramiseks (nt.seadmete tellimisel) - liigpingekaitse aparatuuri valikul - võrgu talituse analüüsil 6. Liigpinged tühijooksul trafo väljalülitamisel Trafo on sisuliselt võnkering. Väljalülitamise hetkel on nii mahtuvuses, kui induktiivsuses salvestatud energia. Väljalülitamise hetk on, kui vool läbob 0; aga võimsuslüliti on arvestatud lühisvoolude järgi; trafo tühijooksu vool (magneetimisvool) on väga väike. Võimsuslüliti kustutab kaare enne kui vool 0 saab lõikevool (*). Kuigi vool on väike, trafo induktiivsus on suur suur energia Tekivad võnkumised, mis liituvad (**). 7. Laheduse aeg t = ts + t f Staatiline hilinemisaeg (ts)
∑ QT ' – reaktiivvõimsuse kogutarbimine koos reaktiivvõimsuskadu- dega Reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on võrdlemisi suured, moodustades ligi 50% võrku antavast võimsusest. Elektrivõrgu summaarne reaktiivvõimsuskadu on määratud reaktiivkadudega liinide induktiivtakistustes ∆QL ja trafodes ∆QTr ning liinide mahtuvus- juhtivustes genereeritava reaktiivvõimsusega ∆QC ∆Q = ∆QL − ∆QC + ∆QTr (3.3) Kuna liinide mahtuvuses genereeritav reaktiivvõimsus on võrdeline pinge ruuduga, on tema osatähtsus kõrgema nimipingega võrkudes suhteliselt suu- rem. Võrgus nimipingega 110 kV on keskmiselt ∆QL = ∆Qc . Tihti loetakse neid väga ligikaudu võrdseks ka elektrisüsteemis tervikuna. See võimaldab väita, et suured reaktiivvõimsuskaod elektrivõrgus on põhjustatud peaasjali- kult trafodest. Normaalselt koormatud võrkudes hinnatakse vahel reaktiiv-
annaabi.ee 
