Draakon ja kärbes
Mõlemad
võtsid jalad selga ja jooksid ruttu Draakoni kodusse. Kohe, kui nad olid sisse jõudnud, varises
tugeva Draakoni koobas kokku. Heasüdamlik Draakon proovis lükata ja siis ka kivide peale
tuld puhuda, aga ei midagi, isegi suur loom ei suutnud seda kivihunnikut liigutada. Lõpuks
oli mõlemal vesi ahjus. Kuid siis nägi porilane ühte pragu, mida Draakon tähele ei pannud.
Kärbsel aga olid silmad teravad kui kotkal, putukas mahtuski praost läbi. Draakon ei
märganudki, kui Kärbes oli läinud. Isegi suurel Draakonil oli siis jänes põues ja ta oli väga
kurb, et porilane tegi sääred. Heasüdamlik Draakon oli kananahk seljas, kuid ta siiski lootis, et
Kärbes tuleb tagasi ja aitab ta kuidagi välja. Mõne aja pärast tuligi putukas tagasi koos
metsaelanikega. Kõik haarasid kohe härjal sarvist, isegi sipelgad, kes võtsid igaüks ühe
kivikese ja tassisid neid kaugemale. Lõpuks oli suur loom vaba