Loomakasvatus
Üle 100 pealisi lambafarme oli 10 ja neis peeti 5,9
% uttede üldarvust.
Lammaste arvu suurenemisega muutuvad suuremaks ka karjade suurused.
Keskmine karja suurus oli 2001.aastal 9 lammast, 2003.aastal 14 ja 2005. aastal 21 lammast karja kohta.
Kasvatuse suunad
Viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind.
Suurenenud on toetused riigi ja EL poolt. Erinevad toetused, ka pool-looduslike rohumaade karjatamiseks.
Suurenenud ka mahekasvatuse maht.
2. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu
Ajalugu
Eesti tumedapealise lambatõu sihikindlama aretuse alguseks võib pidada 1926.a. kui Eestisse imporditi
Rootsist inglise päritoluga 23 sropsiri (ing. k. Shropshire) jäära ja 26 utte eesmärgiga parandada nende abil
eesti maalammast. Seega eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja sropsiri
lihalambatõug. 1934.a. toodi 19 sropsiri lammmast veel Inglismaalt, 1935.a