Henrik Visnapuu „Üle kodumäe“´, luuleanalüüs.
Luule analüüs
„Üle kodumäe“
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
suviöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle.
Vaatavad armuga põlle
nurmed visaten rohelist rõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivile kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
kaera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unne.
Muru pääl magavad rohun
isegi haldijad rahun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Ta õppis Reola
vallakoolis ja Ropka ministeeriumikoolis. Visnapuu luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses
1908. aastast.
Selles luuletuses annab luuletaja edasi oma tunded kodumaast, tema lapsepõlve kodust
suveööl
annaabi.ee 
