Neil on väga terav nägemine, lagedal alal võivad nad inimest märgata kuni 1 kilomeetri kauguselt. Et vältida liiva ninna sattumist, saavad nad sulgeda ninasõõrmeid. Ta ei lase ka liival kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Kaamelit nimetatakse ka kõrbelaevaks. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Kaamelid on väga pikka aega olnud kõrbes autode eest. Nad ei anna alla ka siis, kui seljal üle 200 kg raskune koorem. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, kasutavad nende sõnnikut kütusena, söövad liha ja koovad kaameli villast riideid
Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Tänu pikkadele jalgadele on kaameli kere kõrgel maapinna kohal, kus õhutemperatuur võib olla isegi 10°C madalam, kui jalgade ümbruses. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Skorpion Skorpion on ämblikulaadne lülijalgne. Keha on lüliline ja koosneb peast, kehast ning sabast. Pikkus ulatub 20 sentimeetrini. Skorpion meenutab putukat. Tema lüliline keha ja kaheksa jalga panevad arvama, et tegu on mingi hiigelputukaga. Ka skorpion tegutseb öösel. Tema jahib ämblikke ja putukaid. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades
Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Fennek Fennekid ehk kõrberebased on väikseimad rebaste perekonna liikmed. Ninaotsast sabaotsani on nende pikkus vaid 70 cm. Fennek elab umbes 10 aastaseks. Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need
Baktrianidel on paks kasukas, mis kaitseb Sise-Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Gobi kõrbes elab tänaseni vaid tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Kaamel puhkab maas, jalad kere all. Tema jalgadel ja rinnal on erilised nahapaksendid paikades, kus surve on kõige suurem. Ülestõusmiseks ajab kaamel end alul põlvili, seejärel sirutab välja oma tugevad tagajalad ning alles lõpuks esijalad. Mahaheitmiseks põlvitab kaamel algul esijalgadele ning langetab seejärel tagakeha. Fennek Fennekid ehk kõrberebased on väikseimad rebaste perekonna liikmed. Ninaotsast sabaotsani on nende pikkus vaid 70 cm. Fennek elab umbes 10 aastaseks. Välimuselt on ta punakaspruun või liiva värvi kollakas. Neid leidub nii Sahara kõrbes, kui ka Araabia poolsaarel. Kehatemperatuuri vähendamiseks on neil võrreldes teiste rebastega suuremad kõrvad. Need talitlevad nagu jahutusradiaatorid, aidates
annaabi.ee 
