Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
varrega. Viimasel ajal kasvatatakse neid ka Eesti koduaedades. Sordikatsetes on pirnipuude saak olnud 20-160 kg. Parimal saagiaastal (1976) saadi Saaremaa sordikatsepunktis puudelt keskmiselt 160 kg. Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm- ni. HAPUKIRSISORDID: "Diemitzi amarell" - varajane Saksa sort. Viljad on keskmise suurusega, lapikümarad, helepunased. Magushapu maitsega. "Hindenburg" - keskvalmiv Saksa sort. Viljad keskmised või suured, lapikümarad, tumepunased
1 Strawberry Maasikas -5.4 Blueberry Mustikas -5.3 Rasberry Vaarikas -5.1 Yellow Plum Kollane ploom -4.9 Italian Plum Itaalia ploom -4.9 Date Dattel -4.7 Cherry, Sweet Maguskirss -3.6 Cantaloupe Kantaluup -2.5 Red Currant Punane sõstar -2.4 Fig Juice Powder Viigimarja mahla pulber -2.4 Grapefruit Greip -1.7 Watermelon Arbuus -1.0 +0.
Päeva pikkus muutub põhja-lõuna suunas ja ka aasta-ajati (eriti kõrgematel laiuskraadidel), seda tuleb tähele panna sortide valikul. On täheldatud, et vegetatiivset ja generatiivset kasvu mõjutab fotoperiodism erinevalt, kartul õitseb pikap., mugul moodustub ja nende puhkeperiood algab lühip. tingimustes. IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine,
Luuviljalised puuviljad Kirsid jagunevad hapu- ja maguskirsiks. Viimased sisaldavad rohkem suhkruid vastavalt 10 ja 12% ning vähem happeid vastavalt 1,3 ja 0,8%. Leidub veel lämmastikühendeid, mineraalaineid, kiudaineid, 15 mg C-vitamiini 100g kohta jt. Hapukirss liigitatakse põõsas- ja tüvikirssideks. Põõsaskirsid jagunevad tumepunase viljaga veiksliteks ja heledama viljaga amarellideks. Tüvikirsid jagunevad tumedaviljalisteks morellideks ja heledavärvilisteks klaaskirssideks. Maguskirss, nimetatakse ka mureliks, liigitatakse pehme ja mahlase viljalihaga südakirssideks ja krõmpsuva viljalihaga kõhrkirssideks. Viljade värvus on valkjaskollasest mustjaspunaseni. Hekikirsina kasvatatakse ka viltkirsse, mille vili oma maitseomadustelt eelmistest maha jääb. Kvaliteedilt jagatakse kirsid ekstra,1. ja 2. klassi. Ploomid on Eestis puuviljatoodangult teisel kohal. Maailmas jäävad siiski alla kirssidele. Nad on erineva kuju ja värvusega, maitselt hapust magusani, sisaldades 7..
annaabi.ee 
