Haiti maavärin Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. Haiti maavärin 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool maavärina kolle oli sügavusel 13 km Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. Haiti maavärin 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 Haiti saare idaosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 15 km pealinnast Port-au-Prince'ist edela pool. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest) Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Hävitab inimeste kodusid. Maavärinad laastavad linnasid. Teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi,
Haiti maavärin (2010) Marko Tarkin VA09 Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Haitit rängalt raputanud seitsme magnituudine maavärin, tappis tuhandeid inimesi , ja see oli tugevaim seda saart tabanud värinatest viimase 200 aasta jooksul. Haiti maavärinate ajalugu Eelmised tugevad maavärinad toimusid samas piirkonnas 1770. ja 1860. aastal seega polnud ühtki inimest, kes oleks selles piirkonnas
6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 ·Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. ·Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia
6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9 •Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. •Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. Maavärinatega kaasnevad protsessid • Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia
kohal. Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused Kuubas esinevad maavärinad, hiljutisem leidis aset 20. märtsil 2010. aastal. Maavärina tugevuseks mõõdeti 5,6 magnituudi. 20.-21. sajandi jooksul on Kuubas esinenud 8 suuremat maavärinat, millest tugevaim leidis aset 1992. aastal ning tugevuseks mõõdeti tol korral 6,9 magnituudi. Suurima hukkunute arvuga maavärin leidis aset 1932. aastal, kui hukkus 6,75 magnituudise maavärina käigus 1500 inimest. Tegevvulkaane Kuubas ei ole. 4 Kliima Kuuba kliima on troopiline ja seda kujundavad kirdepassaadid. Tänu oma paiknemisele tuulte suunaga pikiti idast-läände , puhuvad Kuubal värskendavad passadid. Talvel toovad need tuuled põhjast külmad õhumassid, mis küll ei valitse saare kohal väga kaua. Saare idapoolne osa on soojema ilmaga, kui läänepoolne
• Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Mercalli skaala Maavärinate tugevuse mõõtmine Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast,
Kõige peal on mõnekümne kilomeetri paksune kivist koor ehk litosfäär, mis nõ. ujub alumise vedelama kihi pinnal. Kuna aga litosfäär ei ole tervik, vaid koosneb plokkidest ehk laamadest ja et need need ka omakorda ujuvad, siis liiguvad nad üksteise suhtes. Sageli aga mitte eriti sujuvalt, vaid järsu nõksakuga. Kui seal kogunenud pinge on jõudnud vajaliku piirini esineb nähtus mida tuntakse maavärina nime all. Tsunami ise kaasneb enamasti vähemalt 6,5 magnituudise maavärinaga, mis toimub ookeani põhjas ja kui laamade vertikaalne liikumine on sealjuures küllaldaselt suure amplituudiga (mõned meetrid), siis on tulemus käes. Sellise laine põhimõttelist tekitamist võib igaüks ise proovida. Tõmmake jupp nööri põrandale sirgeks, võtke ühest otsast kinni ja tehke kiire üles-alla liigutus (maavärin). Nöör kujutab endast ookeani veemassi. Näete, kuidas laine liigub nööri vaba otsa (ranna) poole. Mida kiirem liigutus ja mida suurema
igast valdkonnast rohkelt. Mõni lõik oli huvitav ka. Peale teksti olid mõned pildid ka, mis lisasid uurimustööle natuke värvi. Palju oli kirjutatud ka ajaloost. Kokkuvõtteks võin öelda, et uurimustöö oli väga põhjalik ning isegi huvitav lugeda. 30 2010. aasta Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7-magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au-Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni.
vigastada. Õnnetus juhtus pühapäeval Peruu pealinnast Limast 650 kilomeetri kaugusel põhjas La Libertad'i piirkonnas, vahendab YLE24 Online DPA'd. Veoauto sõitis teadmata põhjustel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku bussiga. Päästetöötajatel võttis kuus tundi aega kokkupõrke tagajärjel rusuhunnikuks muutunud bussist reisijate kättesaamiseks. Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500 16.08.2007 03:02 Täna öösel Peruu ranniku lähedal toimunud 8-magnituudise maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 500 ja sai vigastada enam kui 1600 inimest, teatas kohaliku päästeameti juht Roberto Ocno. Maavärina epitsenter asus USA Geoloogiakeskuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast, vahendas CNN. USA Geoloogiakeskus on mitu korda selle maavärina tugevust täpsustanud. Viimastel andmetel mõõdeti maavärina tugevuseks 8 magnituudi. Kohaliku telejaama Canal N andmetel varises Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas Ica linnas
annaabi.ee 
