Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magnetvaljas" - 5 õppematerjali

FÜÜSIKA KONSPEKT
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi: ? diamagneetik norgendab talle mojuvat magnetvalja, keskkonna magnetiline labitavus ? paramagneetik tugevdab veidi talle mojuvat magnetvalja, ferromagneetik tugevdab talle mojuvat magnetvalja kuni mitu tuhat korda, Vastassuunalised voolud toukuvad, samasuunalised voolud tombuvad Ampere'i seadus magnetvaljas asuvale vooluga juhtmeloigule mojuv joud F on vordeline juhtmes esineva voolu tugevusega I; juhtmeloigu pikkusega l; voolu suuna ja magnetvalja suuna vahelise nurga siinusega: Magnetinduktsioon naitab joudu, mis mojub uhikulise vooluga ja uhikulise pikkusega juhtmeloigule selle juhtmega ristuvas magnetvaljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus. Uhikuks on tesla(T) Vooluga juhtmele mojuv magnetjoud on alati risti nii voolu suunaga kui ka magnetvalja suunaga. Jou

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
Elektriahelad ja elektroonika alused-Eksami materjal
10
doc

Elektriahelad ja elektroonika alused. Eksami materjal

Magnetvoo tihedus B ja magnetvalja tugevus H on seotud omavahel valemiga B= Hmüü a Magnetvoo tihedus soltub magnetvalja tugevusest ja keskkonna omadustest, kus vali levib. Keskkonda iseloomustab selle magnetiline labitavus a (absoluutne magnetiline labitavus). Magnetvoo tihedust labi mingi pinna nimetatakse magnetvooks F. Homogeenses valjas, kus magnetvoo tihedus on pinna S koikides punktides uhesugune ja kui magnetvoog on risti selle pinnaga F = BS. 8. Magnetvälja omadused. I omadus: Kui magnetvaljas on vooluga juhe, siis talle mojub mehaaniline joud. Juhtmele mojuva jou suund maaratakse vasaku kae reegliga: Kui magnetvali on suunatud vasaku kae peopessa ja voolu suund juhtmes uhtib valjasirutatud sormede suunaga, siis mojub juhtmele joud poidla suunas. II omadus: Kui juhe liigub magnetvaljas, siis indutseeritakse temas elektromotoorjoud. Indutseeritud elektromotoorjou suund maaratakse parema kae reegi abil:

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
481 allalaadimist
Elektrotehnika vastused
34
doc

Elektrotehnika vastused

C C C C C 41. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbijad. 42. Elektrimasinad. Elektrimasina toopohimote Energia muundamiseks magnetvalja vahendusel kasutatakse elektrimasinat. Mehaanilist energiat muundatakse elektrienergiaks elektrigeneraatoris. Generaator pannakse poorlema enamasti mitteelektrilise joumasinaga, naiteks auru hudro voi gaasiturbiiniga, sisepolemis voi diiselmootoriga. Selle jou mojul tekib magnetvaljas liikuvas juhis elektrivool. Elektrienergia muundatakse mehaaniliseks energiaks elektrimootoris. Mootori toopohimote on vastupidine: magnetvaljas asuvale vooluga juhtmele mojub joud, mis paneb selle juhtme liikuma. Mootor paneb toole toopingi, mehhanismi voi masina. Elektrimasinaid liigitatakse vooluliigi jargi · alalisvoolumasinad · vahelduvvoolumasinad viimaseid omakorda toopohimotte jargi · asunkroonmasinad · sunkroonmasinad

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
86 allalaadimist
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

L Induktiivsus henrides (H) I Vool amprites 1 1 Rc = = induktiivtakistus RL = 2f * L mahtuvustakistus C 2fC kogutakistus X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu tekitamine ­ vahelduvvool e elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis 50 Hz. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetvaljas poorlema nurkkiirusega . Raamis tekib emj, mis muutub harmooniliselt, max emj on vordeline magnetilise induktsiooni, raami pindala ja ga. Kui raam uhendada vooluringi, tekib vahelduvvool, mis muutub harmooniliselt i=I0sint funts jargi. Vahelduvvoolu tekitab generaator. Voolutugevuse ja pinge efektiivvaartused ­ voolutugevuse efekt vaartus on alalisvoolutugevus, mille korral eraldub juhis samasugune soojushulk nagu vahelduvvoolu korral. Kui vahelduvvoolu efekt vaartus on 1A, siis I=Im/2

Füüsika → Füüsika ii
433 allalaadimist
ELEKTROSTAATIKA
15
pdf

ELEKTROSTAATIKA

EM Magnetvälja energia daulides L Induktiivsus henrides (H) I Vool amprites induktiivtakistus mahtuvustakistus kogutakistus X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu tekitamine ­ vahelduvvool e elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Eestis 50 Hz. Juhtivast materjalist raam pindalaga S pannakse magnetvaljas poorlema nurkkiirusega . Raamis tekib emj, mis muutub harmooniliselt, max emj on vordeline magnetilise induktsiooni, raami pindala ja ga. Kui raam uhendada vooluringi, tekib vahelduvvool, mis muutub harmooniliselt i=I0sint funts jargi. Vahelduvvoolu tekitab generaator. Voolutugevuse ja pinge efektiivvaartused ­ voolutugevuse efekt vaartus on alalisvoolutugevus,

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun