Magnetpatjadel rongid
Rong liigub mõne sentimeetri kõrgusel teepinnast seda puudutamata. Rongil puuduvad rattad,
teljed, ülekanded ja muud liikuvad ja hõõrduvad osad. Magnethõljukrong võib liikuda
kiirusega kuni 600 km/h. Maglev-rongid võimaldavad kiiresti liikuda ka järsematel tõusedel
ja langustel (kuni 10%).
Saksa leidur Hermann Kemper pakkus selle idee välja juba 1922. aastal ning sai esimese
patendi oma leiutisele 1934. aastal. Suurem edu algas alles 1960ndatel kui tekkis reaalne
vajadus magnetpadjadel sõitvate rongide järgi ja teaduslik-tehniline tase oli arenenud piisavalt
kaugele. Teaduslikke uuringuid alustati paljudes suur-riikides, kuid edukamad on olnud
sakslased ja jaapanlased, sest neil on ka suurem vajadus uute lahenduste järgi transpordis.
Neil on veidi erinevatel põhimõtetel töötavad lahendused.
Jaapanlased kasutavad ülijuhtivatel magnetitel põhinevat magnethõljukit. Nad hoiavad
vaguneid õhus magnetpooluste tõukejõudude arvel umbes 10 cm kõrgusel teepinnast. Tehtud
annaabi.ee 
