Arvutite protsessorid
st kuni sadade MB-deni, tüüpiline pöördusaeg on 50 nanosekundit ja alla selle.
Järgmiseks mälutasemeks on välismälud liikuval andmekandjal. Peamisteks sellisteks välismäludeks on
kõvaketasmälud (hard disk), mille pöördusaeg on tüüpiliselt kümmekond millisekundit ja maht ulatub GB-deni.
Kõvaketastel olevate andmete reserveerimiseks (varundamiseks) kasutatakse veelgi suuremaid, kuid aeglasemaid
välismälusid (tavaliselt digitaalsed magnetlintkassetid), väiksemate andmehulkade säilitamiseks ja
transportimiseks aga diskettmälu (floppi-disk).
Kõigi nende erineva suuruse ja töökiirusega mäluseadmete koostöö parandamiseks on välja arendatud
mäluarhitektuur, mille aluseks on cache, eesti keeles peitmälu ehk vahemälu. Sõna “cache” pärineb prantsuse
keelest, kus ta tähendab peidukohta, siit ka peitmälu nimetus (tavaprogrammeerija jaoks on ta peidetud, varjatud).
annaabi.ee 
