Arvuti ajalugu
Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud
tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektrilisi ühendusi. Protsessoris
toimuvad arvutustehted ja muud operatsioonid. Andmeid säilitatakse põhimälus tillukeste
magnetsüdamike olekuna või pooljuhtlülitustes olevate elektrilaengutena. Välismälu
moodustavad magnetlint-mäluseadmed, milles andmed on jäädvustatud magnetlindile umbes
nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud
ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning
väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti
talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid
sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena,
siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides,
annaabi.ee 
