Michael Faraday
a. sügisel, käsitleb jälle
elektromagnetilist induktsiooni ja nimelt enda- ehk omainduktsiooni. See on induktsioonvool
juhtmes endas, milles ühendatakse või katkestatakse elektrivool. See küsimus kerkis
päevakorrale, kui W. Jenkin juhtis Faraday tähelepanu vooluahela katkestamiskohal
esinevaile sädemeile. Faraday taipas kohe, et siin on tegemist induktsioonivoolu tõukega, mis
tekib seetõttu, et järsul voolu katkestamisel kaovad voolu magnetitungjooned, mistõttu tekib
samas juhtmes lühikestusega samasuunaline induktsioonvool.
1835. aasta lõpul on Faraday uurimise alla võtnud staatilised (paigalseisvad) elektrilaengud ja
nendega seoses olevad küsimused ala, mida ta seniajani oma uurimustes polnud käsitlenud,
kuigi ka need nähtused sageli ta tähelepanu osaliseks olid saanud. Kasutades
elektromagnetilise induktsiooni nähtuse uurimisel magnetivälja mõistet, tekkis juba siis tal