“Tulevikus reisime linnast linna kiirusega 600km/h” Välja on mõeldud õhutühjades torudes kihutav kapsel, mida juhivad magnetid.Võrdluseks Maailma kiireima rongi rekord on 581 km/h. Ühe vaakumtoru (läbimõõt 1,5 meetrit) läbilaskevõime saab olema sama suur kui 32realisel maanteel. Kapslid ise on umbes sõiduauto suurused ja suudavad kanda 360kilogrammist koormat. Need reisikapslid hõljuvad torus (tänu magnetitele) ja neil puudub nii hõõrde- kui ka õhutakistus. Võib öelda, et kapslite liikumist ei takista miski ja nende energiatarbimine on väike. Tehnoloogia nimega ET3 töötati välja välja koostöös Hiina Southwest Jiaotongi Ülikooli teadlasteg, idee peale tuli Daryl Oster. ET3 tööpõhimõtet võrdleb Daryl internetiga. Internetis on väikeste infoühikute liiklus tihe ja kiire. Iga teabekild on varustatud n-ö aadressiga ja leiab seetõttu tee internetvõrgustikus ise üles
koordinaatide, kiiruse ja juhtumis- ja vedamismagnetite omavaheliste kauguste kohta. Selle info alusel arvutatakse välja kõigi magnetite vajaliku toitevoolu täpsed parameetrid (tugevus, suund, sagedus) ja edastatakse need alajaamadesse, mis väljastavad magnetitesse vajaliku voolu. Nii tagatakse rongi liikumine millimeeritäpsusega, samuti vajalik kiirendus, kiirus ja aeglustus lõppjaama jõudmisel. Rongis asuvate ja selle hõljumist tagavatele magnetitele annavad toitevoolu vagunis olevad akupatareid ning selle voolu parameetrid arvutada välja pardaarvutid. Kui peaks alajaamadest saabuv toitevool katkema, siis vajalikku voolu võivad anda ka rongis olevad tagavarapatareid. 4 3. Magnetpatjadel rongi positiivsed ja negatiivsed küljed Magnetpatjadel sõitvad rongid ei tekita mootori- või rattamüra, mis teeb rongist väga vaikse sõiduvahendi
mis on loodud kindla mahtuvuse on loodud kindla induktiivsuse saamiseks saamiseks Elektrivälja energia Magnetvälja energia induktiivpoolis kondensaatoris Em=LI22 Ee=CU22 Elektromagnetiline levitatsioon. Teeme nüüd ühe mõttelise eksperimendi. Asetame mittemagneetuva elektrijuhi (so elektrijuhi, mis ei tõmbu magneti külge) magneti kohale. Mis juhtub, kui me hakkame seda elektrijuhti magnetitele lähemale nihutama? Lenzi reegel ütleb, et juhis tekivad voolud, mis üritavad magnetvälja muutumise mõju kompenseerida. Juhi ümber tekib püsimagnetile iseloomulik magnetväli, mis üritab juhti tagasi ülespoole lükata. Mida suurem muutus seda suuremad on induktsioonivoolud ja vastav tõukejõud. Elektrijuht peaks siis magneti kohale hõljuma jääma? Miks tavaelus näiteks vasest rõngas neist vooludest välja ei tee ja alla kukub? Põhjus on lihtne elektrilise takistuse
annaabi.ee 
