ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes, elektrimootorites, trafode ja releede südamikes olenevalt neid iseloomustavatest magnetilistest omadustest. Olenevalt magneetumise intensiivsusest, mida iseloomustab nende magnetiline läbitavus , võime jagadamaterjalid (ained) ferro- ja ferrimagneetikuteks ning antiferromagneetikuteks. Ferro- ja ferrimagneetikutel on omadus magnetväljas magneetuda ja säilitada indutseeritud magnetväli püsivana sõltuvalt sulami koostisest ja aine siseehitusest. Antiferromagneetikutel magneetuvus on nõrk ja vähepüsiv. Kui indutseerimisel tekib vastupidise magneetumuse suunaga magnetväli nimetatakse materjali diamagneetikuks. Kui materjali magneetumuse suund ühtib rakendatud väljatugevuse suunaga siis paramagneetiliseks. Konstruktsioonimaterjalide kasutusala elektrotehnikas määravad nende mehaanilised
Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. B= Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seetõttu võib teda nimetada ka B-vektoriks. Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. Ehk mõnedel metallidel on omadus magnetvälja toimel magneetuda ja hiljem käituda nagu magnet. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel. Seda magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks, kuna tema jõujooned on alguse ja lõputa kinnised jooned ehk pöörised Magnetvälja põhiomadused: a) Magnetvälja tekitab elektrivool b) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule 71.Ampere`i seadus(jõud). Lorenzi jõud (võrdlus ampere`i jõuga)
annaabi.ee 
