Laboratoorne töö - vee mööduva kareduse määramine
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3
Teema:Vee mööduva kareduse määramine
Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid
metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder,
statiiv.
Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse
määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja
magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2;
CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud
ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust
väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides
ühe liitri (cm3) kohta.
Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks.
Mööduva kareduse põhjustavad süsihappe happelised soolad Ca(HCO3)2 ja
annaabi.ee 
