Magneesium Magneesium (Mn) on keeminiline element, mis oma omaduselt kuulub metallide rühma. Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes
1 kuupmeeter merevett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Koostis / struktuur: Keemiline element magneesium (Mg), heksagonaalne tihkpakendatud kristallvõre. Omadused: Hõbedane kerge (tihedus 1 738 kg/m 3) tugev metall. Magneesium sulab temperatuuril 923 K (650 °C). Keemiliselt suhteliselt aktiivne, aga sarnaselt alumiiniumile kattub õhu käes kaitsva oksiidikihiga. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Magneesiumil on suurim (negatiivne) standardpotentsiaal (-2,38 V) [07.01.07] nende metallide hulgas, mis kokkupuutes õhuhapniku ja veega püsivad keemiliselt stabiilsena. Magneesiumi leidumine: Magneesium on mikroelement, mis on organismis rakusiseselt katiooni kujul. Magneesiumi ioonid omavad tähtsust närvi-impulsside ülekandes ja lihaste
annaabi.ee 
