Vee karedus
tähendab et vesi tuleb pehmendada.
Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks
kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel
vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse
katlakivikihi:
Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2
Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo-
ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik
kõrvaldada.
Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg-
ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa.
Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste
siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema
karedusega; väga kare on merevesi.
annaabi.ee 
