· Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. Magneesiumi puudus · Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte haigused võivad vähendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste, alkoholismi ning pikaajalise diureetikumide tarvitamise korral võib esineda magneesiumipuudulikkus, mis avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski. Magneesium ja inimene · Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem. · Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsas). Seda saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Tänan kuulamast
Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi ühendeid lahaste tsemendi koostises Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle
Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Veel osaleb magneesium soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor ja fosfaatide ainevahetuse regulaator. Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte haigused võivad vähendada magneesiumi imendumist ning neeruhaiguste, alkoholismi ning pikaajalise diureetikumide tarvitamise korral võib esineda magneesiumipuudulikkus, mis avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Arvatakse ka seda, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski. Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem. Põhiliselt saadakse magneesiumi puu ja köögiviljadest aga ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast. Magneesiumi kasutamine Magneesiumi võib kasutada sideainena, sest ta reageerib veega. Koos
normina on USAs fikseeritud 450 mg ööpäevas, kuid vaatlused näitasid, et lapseootel naised saavad toiduga magneesiumi keskmiselt 3 5- 58% sellest. Vanurite uuringud hõlmasid 381 juhuslikult valitud eakat meest ja naist. Selgus, et 20% esines vere punalibledes madal magneesiumi- ja kaaliumitase, vereseerumi magneesiumitase oli aga madal 10% vaatlusalustest. Hämmastav on see, et paljudel intensiivravi osakondadesse vastuvõetud haigetel tuvastatakse mõõdukas või tõsine magneesiumipuudulikkus. Südameveresoonkonna osakonnas avastati, et magneesiumitase oli vereplasmas langenud 7% patsientidest ning vere ühetuumalistes rakkudes 53%. Paljudel madala magneesiumitasemega inimestel oli ka kaltsiumivaegus, mis vähenes pärast täiendava magneesiumi manustamist. 11