Nimetu
levinumate elementidega tugevamaid komplekse kui seda teeb kloor.
Fluoriidioonid võivad moodustada lahustuvaid kompekse mitmete anorgaaniliste ja
orgaaniliste ligandidega. Paljudes looduslikes vetes leidub rohkesti kaltsiumioone, mistõttu on
fluoriidioonide kontsentratsiooni kontrollivaks olulisimaks mineraaliks tõenäoliselt
kaltsiumfluoriid. F- ioonide sisaldust looduslikes vetes mõjutavad ka mitmed teised ühendid,
millest tähtsamad on fluorapatiit ja magneesiumfluoriid (MgF2). Ligi pool merevees leiduvast
fluorist esineb vabade F- ioonidena, teine osa aga MgF+ kujul. Vähem leidub teda CaF+ -na
või viliaumiidist pärit kompleksidena. Fluoriga moodustab komplekse ka alumiinium: AlF2+,
AlF2+, AlF3, [AlF6]3-, Al(OH)F+, Al(OH)F2 ja Al(OH)F3-. Seejuures sõltub ühendi
moodustumine alumiiniumi- ja fluoriidioonide kontsentratsioonide vahekorrast vees ning pH-
st. Ka berüllium, boor, raud, ränihape jt võivad moodustada F-komplekse, viimase puhul võib
annaabi.ee 
