NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
vaidlus dokumendi tõelisuse kohta oli mõttetu.
Tabellioniks võis saada vaba rooma elanik, kes omas õigusharidust, oli võetud tabellionide
korporatsiooni liikmeks ja kinnitatud ametisse linna prefekti poolt. Just nimelt tabellionid said
notariaati ,,isadeks".
XIX sajandi lõpus sai notariaadikorralduse eeskujuks Prantsusmaa notariaat. Karl Suur
kehtestas korra, mille kohaselt oli notariaat tihedalt seotud magistratuuriga. Alguses kujutas
notar endast midagi sarnast kohtusekretäriga koostas lepinguid ja andis need kohtunikule
allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu
esindajaks, kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli
töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama
kutseoskuseksami.3