Brasiilias on aastate jooksul väga palju metsa maha raiutud, kohati on isegi metsi põlenud. Kuid kuna vajalikud ained on taimede vartes siis enam taimed ise tagasi ei kasva nendele aladele. Metsa pindalade säilitamiseks on suured istutusprogrammid. Tahetakse suurem osa raiutud puudest tagasi istutada. Amazonase metsas on toimunud ka muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle tagajärjel tekivad tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused.
Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Amazonase metsas on toimunud ka järsem muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle tagajärjel tekivad tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused. Metsade pindala kavatsetakse säilitada massiivsete istutusprogrammide abil. Seitsme aasta pärast peaks praeguse plaani kohaselt iga maha võetud puu asemele istutatama uus. Keskkonnaministri
annaabi.ee 
