Geotehnika
Pinnase olekut iseloomustav jaotus IL järgi on toodud tabelis 9.7
9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi.
Muda- pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad
mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni
järgi eristatakse: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda.
Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga
peeneteraline sete, mis sisaldab peale järve elustiku jäänuste terrigeenset materjali ja biokeemilise tekkega
karbonaatset materjali. Orgaanilis aine sisaldus on tavaliselt üle 15%. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2,
B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente.
Turbamuda ehk düü- peamiselt kinnikasvava seisva veekogu orgaaniline sete, mis tekib, kui suurem osa
annaabi.ee 
