Loodusgeograafia kokkuvõte
Paljudesse
kohtadesse tekib sel moel delta, mis tähendab, et merre suubuv jõgi jaguneb mitmeks kitsaks haruks.
Euroopa jõgede kallastel põhjustavad need setted viljakate alade ning eriliste madalike tekke
suudmealadele, millele omakorda avaldavad mõju ka mere tõusud ja mõõnad. Niisuguse jõesuudme
maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse
siis jällegi maismaale tagasi.
14.) Kus paiknevad suurimad mageveealad maakeral? (1p)
Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29
% Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja-
Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust.
Põhilised mageveevarud asuvad arenenud riikides, kus elab ainult viiendik maailma rahvastikust.
15