M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
mereröövlid jäid rahulikult magama.
14.P-EATÜKK
Hommikul ärgates imestas Tom, kus ta oli. Ta tõusis istuli, hõõrus silmi ja vaatas
ümberringi; siis alles taipas. Oli jahe hall köidik ja metsa sügav kõikevaldav vaikus hingas
mugavat rahu. Ükski leht ei liikunud, ükski hääl ei seganud suure looduse mõtiskelu.
Lehtedel ja rohul pärlendasid kastetilgad. Tuleaset kattis valge tuha-kiht ja peen sinine
suitsuriba tõusis otse õhku. Joe ja Huck magasfd veel. Nüüd hüüdis eemal metsas üks lind;
teine vastas; siis hakkas rähn toksima. Vähehaaval helenes jahe hommikuhallus ja niisama
vähehaaval rohkene-
92
sid hääled ning ärkas elu. Loodus raputas une maha, pustas tööd ja avas mõtisklevale poisile
oma imed. Roheline ussike ronis üle kastese lehe, tõstis aeg-ajalt kaks kolmandikku oma
kehast õhku ning «nuusutas ümberringi» ja jätkas siis teekonda, sest ta «mõõtis», nagu Tom
ütles