teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. Maavärina tekkepõhjused jaotatakse enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed. 1.3 Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad hõlmavad laialdasi alasid ning on kestvad ja võivad korduda. Maakera pindmine kiht koosneb mitmest erinevast laamade kihist. Iga laam aga omakorda koosneb makoorest ja vahetult selle all olevast vahevööst, mille moodustavad tulised kivimid.
nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehituse uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu merelgi."(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad vertikaalses, horisontaalses või neile lähedastes suunades. Need on tektoonilised liikumised, mis loovad mägesid ja nõgusid ning tekitavad maapinnal maavärinaid
annaabi.ee 
