"madratsilaadne" - 1 õppematerjal

Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal

jahtumise käigus. Eraldislõhede teke tuleneb magma- või laavakeha osade erineva kiirusega jahtumisest või laialivoolamisest. Tardkivimite eraldisvormide kuju võib olla sammasjas e prismaline (purskekivimeis, eriti basaltides), keraline e kontsentriliskoorikuline (vee all purskunud laavades), rahnjas ning madratsilaadne (aeglaselt jahtunud süvakivimites). (1) 4.3. Tardkivimite struktuurid ja tekstuurid Tardkivimite struktuur sõltub oluliselt magma tardumise kiirusest. Aeglasel kristalliseerumisel jõuavad kristallid kasvada küllalt suureks, kiires protsessis aga mitte. Lähtudes kristallide e terade absoluutsest suurusest eristatakse tardkivimeis järgmisi struktuuritüüpe: · jämedakristalne ­ kristallide pikimõõde üle 5 mm; · keskmisekristalne ­ kristallide pikimõõde 2-5 mm;