Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või
Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning suure koormuse korral kogu ehitise alust painduvat(plaatvundamendi) või lausvundamenti. Sügavvundamendid rajatakse ilma süvendita otse pinnasesse. Need on otstarbekad siis, kui kandevõimelised pinnasekihid lasuvad nii sügaval, et madalvundamendi või
Kujult on ühes suunas väljaarendatud ristkülikud, mille külgede suhe on suurem kui 5; plaatvundamentideks, mis on ühtsed kogu ehituse või selle suurema üksikosa all. Töötamisviisi järgi võib jagada vundamendid jaotusvundamentideks, mis jaotavad ehitiselt tuleva koormuse nõrgemale materjalile - pinnasele ja vundamentideks, mis kannavad, näiteks vaiade abil, koormuse sügavamal asuvatele tugevamatele pinnasekihtidele. Ehitamisviisi alusel jaotatakse vundamendid: madalvundamentideks, mis rajatakse eelnevalt valmistatud süvendis; sügavvundamentideks, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata. Tavaliselt on madalvundamentide süvis väiksem kui sügavvundamentidel, kuid ei ole kindlat piiri, millest algab üks ja lõppeb teine. Enamasti on madalvundamendi süvis 1 kuni 3 m, kuid mõnikord võib see ulatuda isegi üle 5 meetri. Määravaks on siiski ehitusviis. Ehitusviisi poolest kuulub sügavvundamentide hulka ka vaivundament, kuid