Hüdrosfäär
Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed
looklema. Voolav vesi ja settematerjal kulutavad looke väliskülge ehk põrkeveeru. Kulutus
põrkeveerul muudab selle järsuks ja nende alla kujunevad sängi kõige sügavamad osad ehk
haudmikud. Jõgi annab sealt osaliselt looke siseküljele, mistõttu säng on selles osas palju
madalam. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on voolukiirus väiksem.
Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad madalveelised osad ehk
koolmekohad. Sängi põrkeveeru pidava kulutamise tagajärjel muutuvad need suuremaks ja eri
loogete põrkeveerud liiguvad üksteisele aina lähemale. Lõpuks võib vesi suurvee ajal leida
otsetee ühest looke tipust teise, erodeerides endale hoopis uuema sirgema sängi. Vana looge
eraldub ja moodustab pika kitsa, seisva veekogu soodi.
Tuhandeid aastaid voolanud jõgedel võib looklemise tõttu kujuneda jõelamm. Jõelamm on
annaabi.ee 
