,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on
Siil aga oli väga õnnelik oma kuldse kasukaga. Mõne aja pärast pöördus tema õnn siiski puhta õnnetuseks. Inimesed hakkasid talle kuldse kasuka pärast jahti pidama. Ka loomadele oli ta alati näha ja murda. Ei saanud enam viimaks sugugi rahu. Läks siilike Jumala palvele taas, et see tema vana kasuka tagasi annaks või ehk midagi uut, aga väga tagasihoidlikku. Jumal vastas:"Annan sulle sellise kasuka, mida keegi enam puutuda ei taha." Luuletused siilist SIIL Milos Macourek TALVEÕHTUD ON PIKAD JA IGAVAD, talvel on iga meelelahutus väärtuslik, pole ju võimalik aina magada ja magada, aga mida peab üks siil talvel tegema, mida peab üks siilipere tegema, pikutama ja lakke vahtima, jutustada pole enam midagi, mine või hulluks, talv on kohutavalt pikk, ei saa ju alatasa unepulbreid võtta, ja nõnda siilid otsustasid, et järgmiseks talveks ostavad grammofoni ja mõne plaadi suvemotiividega, konnade krooksumise või millegi taolisega,