TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Windows vs MacOS Juhendaja: Helen Nagel Koostaja: Kevin Kadakas LOGITpe17 Tallinn 2019 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3
Süsteemi nimi Windows XP Ubuntu Linux MacOSX Miinimumnõuded Protsessor: 233MHz Protsessor: 700 MHz Protsessor: PowerPC või kiirem või kiirem G3, G4 või G5 Mälu: 64MB Mälu: 256MB (vähemalt 233 MHz) Kõvaketta maht: Kõvaketta maht: 3GB Mälu:256 MB 1.5GB vaba mälu vaba mälu Kõvaketta maht: 3GB Video-kaart: Video-kaart: vabamälu Vähemalt 800x600 Vähemalt 800x600 Video-kaart: Puudub eraldusvõimega eraldusvõimega miinimum Uuendused Väljalaskeaasta 24 August, 2001 20 October, 2004 24 March, 2001 Tarkvara liik Patenditud Vaba ja avatud Patenditud EULA ...
september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25. september 2001), 10.2 Jaguar (24. august 2002), 10.3 Panther (24. oktoober 2003), 10.4 Tiger (28. juuni 2004), 10.5 Leopard (6. juuni 2005), 10.6 Snow Leopard (9. juuni 2008) , 10.7 Lion (20. juuli 2011), 10.8 Mountain Lion (25. juuli 2012), 10.9 Mavericks (2013) ja Syrah (tulekul). Kaslased pole neist vaid kaks esimest ning alates 10.9 versioonist on nimetused seotud California osariigiga Ameerika Ühendriikides. macos on lihtsustatud et, sellised kasutajad kes palju arvutitest ei jaga saavad oma programme kiirelt ja lihtsalt kasutada Plussid ja miinused : (+)klienditeenindus on väidetavalt hea (+)macos-i peal saab kiirelt teha tavakasutaja tegevusi nagu pilditöötlus, veebis surfamine, etc... (+)macos-i peal saab professionaalne veebidesainer, fotograaf, muusik oma tööd teha lihtsalt ja kiirelt (+)väga vähe viirusi (+)käivitub kiirelt (+)pole vaja draivereid tõmmata (+)vähe juhtmeid
Ühilduv Window Windows 2000/ Windows Microsoft Mac OS X tarkvara s 98, XP/vista/MacO 2000/XP/XP Windows v10.3, Me, S home/vista/MacO 2000, Windows 2000, S Microsoft 2000/Vista/X XP, Windows P MacOS XP Home 8.x, 9.x, Edition, X Microsoft Classic Windows Mode XP Professional , Apple
org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem Graafiline kasutajaliides(GUI): käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil.
arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed:
Arvuti puhastamine Kursuse lõputöö 1. Laen alla vajalikud programmid Kuna mul on macOS süsteemiga arvuti on mul juba sisse ehitatud viirusetõrje. Arvuti regulaarseks puhastamiseks valisin vabavara CCleaner. 2. Viiruste kontroll Arvutit peab kontrollima vähemalt korra kuus viiruste suhtes. Viirused kindlasti aeglustavad seadet ning võivad kahjustada kõike teie arvuti sisest. Seetõttu on hea teha oma tähtsatest dokumentidest ja failidest koopiaid. 3. Tühjendan brauseri vahemälu Kuna enamus tegevusi on seotud internetiga on ka sealne puhastus vajalik. Brauseritel on
OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975. aastal Bill Gatesi poolt kirjas Paul Allenile. 26. novembril 1976 sai ,,Microsoftist" kaubamärk. Kasutamine Microsoft Windows on installeeritud enamikule arvutitest. Network Computing ajakirja lugejate 2005
Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. 6. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! sama, mis operatsioonisüsteem. Haldab arvuti tööd ja suhtelb riistvaraga ning on aluseks mule tarkvarale. Windows (95, 98, ME, XP, Vista, 7); Linux, MacOS, UNIX, ... 7. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Mingit kindlat otstarvet täitev tarkvara. Näited tarkvara all. 8. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
· %%+ font CBAAAA+Helvetica-Bold · %%+ procset (Adobe Acrobat - PDF operators) 1.2 0 · %%+ procset (Adobe Acrobat - type operators) 1.2 0 · %%+ procset (Adobe Acrobat - general image support) 1.2 0 · %%+ procset (Adobe Acrobat - monochrome image support) 1.2 0 · %%+ procset (Adobe Acrobat - color image support) 1.2 0 · %%+ procset (Adobe Acrobat - indexed color image support) 1.2 0 · %%EOF · ÅSÓ × × t %!PS-Adobe-3.1 EPSF-3.0%ADO_DSC_Encoding: MacOS Roman%%Title: 011TP_spine_o.eps%%Creator: Adobe Illustrator(R) 13.0%%For: Denis Martynov%%CreationDate: 9/3/08%%BoundingBox: 0 0 129 866%%HiResBoundingBox: 0 0 128.6934 865.7012%%CropBox: 0 0 128.6934 865.7012%%LanguageLevel: 2%%DocumentData: Clean7Bit%ADOBeginClient · ..................................................................................................................... · õ[¤ )¬¦ õ[¤ )¬¦ l·Im% l·Im% Im% Õ Im% Im% Im%
integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22. september 2015, ja 9 juulil 2015 võrra. Veel hiljuti, Microsoft välja töötanud Office Mobile, mis on vabalt kasutatav Office'i versioonide taotluste mobiilseadmete. 1 Microsoft toodab ka ja jookseb Office Online, veebipõhine versioon core büroo rakendusi,
..........................................4 OS/2..................................................................................................................................................5 LINUX..............................................................................................................................................5 UNIX.................................................................................................................................................6 MacOS (Macintosh Operating System).............................................................................................7 Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................8 Esimene generatsioon(1945-1955)....................................................................................................9 Teine generatsioon(1955-1965) Transistorid ja perioodiline süsteem.........................................
arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. 7
Sama versioon dokumendist sobib kenasti nii ekraanil esitamiseks kui ka printimiseks. Seda toetavad praktiliselt kõik tekstiredaktorid olenemata arvuti tüübist või operatsioonisüsteemist. RTF formaat säilitab dokumendi vormingu nii, et seda on võimalik avada ükskõik millise muu RTF vormingut toetava tekstiredaktoriga. Nii võib PC-arvutiga Windowsi keskkonnas loodud RTF faili ilma suurema vaevata lugeda Apple Macintoshi MacOS operatsioonisüsteemis. (Blogger). TXT Tekstifail ehk txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Tekstifail on ainult teksti sisaldav arvutifail. Tekst koosneb sõnadest, lausetest, lõikudest ja lehekülgedest. Sõna "tekstitöötlus" tähendab tekstiga manipuleerimist. Enamasti mõeldakse sõna "tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika,
eraldiNäit: Windows version,Eri versioonid töökoha ja 1857 perfolint(Wheatstone). CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena.Ühelt serverirakendusteks,Virtual PC (Microsoft), teisele: digitaliseerimine.Põhiprotsessor - teeb pea Parallels (MacOS)). 2. Linuxipõhised 1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad kogu töö.Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ, 1867 "Type writer" sholes,glidden,soule. Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil(esimene olevaid programme ja andmeid.Välismälu - Vserver, XEN, UML,QEMU).
kui muud UNIX-id. Samas ei ole muutunud desktopil arvud, murrud jms; Trigonomeetria; Matemaatiline serverirakendusteks,Virtual PC (Microsoft), 1960 – COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- Windowsile tõsiseks konkurendiks. 3D analüüs;Klassikaline füüsika;Mõõtmised, tugevus Parallels (MacOS)). 2. Linuxipõhised graafikaprotsessorid muutuvad oluliseks standard- jms klassikaline insenerivärk. Katkevad ehk virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ, muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- diskreetsed asjad:Täisarvud,Loogika,Hulkade Vserver, XEN, UML,QEMU). programm koosn loendite hulgast
11 2.1.4 Järgnevad edasiarendused Aastal 1992, Bob Braden and Annette DeSchon at the Southern California Ülikoolist viimistlesid tulemüüri kontseptsioni. Toode nimega "Visas" oli esimene süsteem, millesse oli integreeritud visuaalne liides koos värvide ja ikoonidega ning mida oli kerge implementeerida ja ligipääseda arvuti operatsioonisüsteemist, nagu Microsoft'i Windows või Apple'i MacOS. Aastal 1994 Iisraeli kompanii Check Point Software Technologies ehitas selle vabalt kättesaadavaks tarvaraks, mida teatakse FireWall-1 nime all. Illustratsioon tulemüüri seadistamisest Ubuntu keskkonnas Areng toimub ka selles suunas, et integreerida kasutaja idntiteet tulemüüri reeglitesse. Paljud tulemüürid omavad endas omadust, et kasutaja seotakse mingi konkreetse IP või MAC aadressiga, mis on väga üldine ja millest on kerge mööda saada. NuFW tulemüür pakub tõelist
*Määrama juurdepääsureeglid. *Need reeglid kehtsetama. Käsuinterpretaator Palju käske, mis operatsioonisüsteemile antakse, on operatsioonisüsteemi endaga seotud juhtimiskäsud: *Protsesside loomine *I/O operatsioonid *Põhimäluhaldamine *Failisüsteemi manipuleerimine *Kaitsemehhanismid *Võrguoperatsioonid Käsuinterpretaator Käsuinterpretaator- programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga Näited: *UNIXi shell *MS-DOS COMMAND.COM *MacOS GUI+Finder *Windows`i GUI+Explorer GUI Graafiline kasutajaliides- arvuti graafiliste kujutiste kuvamise võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. Hea graafiline kasutajaliides vabastab kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: *kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused
Film jutustas tuhastamise riitusest Bali saarel, oluline oli ka meediumi Jero Tabakan. Teistmoodi oli ka see, et filmi näidati ka tegelastele endile. AJALOOLINE REKONSTRUKTSIOON Mingil hetkel tekkis vajadus esitada pilt kunagi olnud asjadest (kombed, käitumisviisid). Sellist lähenemist nimetatakse ajalooliseks konstruktsiooniks. Ajaloolise konstruktsiooniga hakkas tegelema Türgi päritolu antropoloogist filmitegija Asen Balikci. Ameerikas loodi haridusprogramm Macos, mille raames oli plaan hakata juba põhikoolist alates õpetama sotsiaalteaduste põhikonseptsioone ja antropoloogiat läbi eksootiliste filmide. Balikci sidus end selle projektiga ning hakkas netsilike eskimodest filme tegema. Filmimine toimus Kanada arktilises osas Pelly Bay´s. Balicki toetus filmi tehes Knut Rasmusseni uurimustele. Netsilike elu kujutati nii nagu see kunagi oli olnud ilma vintpüssita (nt hülge küttimine oli
Igal failil on hulk omadusi, mis teda iseloomustavad, kõige tüüpilisemad omadused on: · Nimi · Tüüp · Asukoht · Suurus · Ligipääsu- ja kasutusõigused · Loomise, muutmise ja viimase kasutamise kuupäev · Looja või omanik Faili tüübi määramiseks on mitmeid erinevaid võimalusi: Microsofti operatsioonisüsteemid lisavad failile faililaiendi, Linux kirjeldab faili tüübi ära numbri abil ning näiteks MacOS lisab faili programmi nime, millega fail loodi jne. Faili tüüp omakorda vihjab enamus juhtudel sellele, milliseid andmeid failis hoitakse ja mis rakendus seda failis olevat infot tõlgendada oskab Failide asukohta kirjeldatakse tavaliselt kahest vaatenurgast: kus fail füüsiliselt andmekandjal asub ning milline on faili asukoht failisüsteemi mõistes. Faili asukohta failisüsteemis kasutaja jaoks kirjeldavad enamasti kataloogid (kaustad), kuid viis, kuidas failisüsteem katalooge
(Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog "laisk" viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell OS-ide tüüpide puu UNIX kommerts(Solaris, AIX, HPUX, ..).MacOS X, iOS, (WebOS); vabavara (Linux, FreeBSD, NetBSD,Android) ¬UNIX Microsoft (Vista, Windows 7, Windows Phone); ¬MicroSoft (Vanad mobiilid:symbian, Palm OS) UNIXi filosoofia väike on ilus iga utiliit/teenus täidab ainult ühte funktsiooni komponentide ehitus ja opsüsteemi vahendid võimaldavad kerget ja selge liidesega kombineerimist keerulisemad teenused pannakse kokku lihtsamatest tulemuseks on alternatiivsete lahenduste võimalus ja süsteemide mitmekihiline ehitus kõik on fail
Küberkaitse termineid: turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering. UNIX JA C– umbes 1969. a (töötasid tegelikult UNIX-it välja mitu aastat) AT&T Bell Laboratories programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie töötasid DEC-i PDP arvutil(odavamat sorti suured arvutid) välja UNIX operatsioonisüsteemi(esimene op-süsteem, mis on siiamaani kasutusel), UNIX-ist arenes hiljem palju harusid(nt Linux, mille pealisehitus on Android, macOS, OS X, iOS). Kenneth Thompson mõtles välja keele B, mis baseerus varasematel keeltel, Dennis Ritchie koos Kernighaniga tegi keele C (ALGOL –> BCPL -> B -> C), et oleks kergem UNIX-it kirjutada, C keel on oluline, kuna peaaegu kõik arvuti baasasjad on C keeles (op süsteemid (Windows, Linux, Apple, BSD põhised), suuremad infrastruktuurid, tekstiredaktorid, andmebaasid, veebiserverid jne), selles keeles on lihtne teha vigu ja neid üles leida on raske, masinalähedane ja kiire keel
FHS - www.pathname.com/fhs failid on paigutatud laiali eri kataloogidesse otstarbe järgi kasutavad eri failisüsteemide ühendamiseks monteerimist (mounting) Virtualiseerimisvahendid PC riistvara emuleerimine Vmware Olemas nii Linux, kui Windows versioon Eri versioonid töökoha ja serverirakendusteks Virtual PC (Microsoft) Parallels (MacOS) Linuxipõhised virtualiseerimisvahendid Virtuozzo. OpenVZ Vserver XEN UML QEMU Loeng 9 Tarkvara arhitektuur Arhitektuuri all mõeldakse IT-s: mingi süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid millisteks suurteks osadeks süsteem jaotub kuidas osad omavahel suhtlevad
koduarvuti taga. Loomulikult võib installeerida kõik komponendid eraldi, aga nende ühendamine ehk konfigureerimine võtab rohkem aega ja nõuab rohkem kogemust ja teadmisi. Seega kursuse ülesannete lahendamiseks kasutame distributiivide kogumikku EasyPHP, mis sisaldab endas järgmisi komponente: Apache, PHP, MySQL ja PhpMyAdmin (visuaalne veebipõhine klient MySQL andmebaasile). EasyPHP on olemas ainult Windows operatsioonisüsteemi jaoks. Kui teie arvutis on Linux, MacOS või Solaris süsteem siis võib olla juba vaikimisi Apache veebiserver ja php installeeritud. Kui ei ole siis võite proovida installeerida XAMPP kogumikku. Kui on piisavalt vaba aega ja sihikindlust võib proovida Apache (download) ja PHP (download) eraldi iseseisvalt installeerida ja konfigureerida. PHP programmide kirjutamiseks on vaja tekstitoimetajat. Tekstitoimetajate valik on puhtalt maitse asi, aga oleks mugavam, kui selles
annaabi.ee 
