Elulooraamat Martin Müürsepast
õpikud kaasa võtta, aga mida sa kurat seal iseseisvalt õpid, kui tuleb päevas seitse tundi
trenni teha" lk 53.
Kui raamatu algus tundud natuke igav, siis enam seda küll öelda ei saa, väga mõnusalt ja
otsekoheselt on peatükid kirjutatud.
Raamatus ei ole juttu ainult korvpalli mängust ja tulemustest vaid ka Martinist kui
,,pahapoisist", suitsu vargusest Palace´i poest, joomingutest sõpradega, purjuspeaga
autojuhtimist ja ka kasiinokirest.
18-aastaselt saada leping Iisraeli meeskonnas Maccabis, on tõeliselt suur julgus see vastu
võtta ja samas unistuste täitumine. Üldiselt oli huvitav lugeda kuidas ta juutide kombeid
üritas austada ja millised olid summad mida ta seal teenis.
Muljetavaldav oli tema keelte oskus, kohaneda uues keskkonnas ja tahta õppida kohalik keel
selgeks ning loomulikult kombed. Kui ei eksi siis ta oskas viite keelt, vähemalt sellisel
tasemel et suhelda.
Värvikalt oli kirjutatud ka tema NBA-s veedetud aeg, kuigi üllatav, et kokkuvõttes sai ta