· Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku
Vegetatsiooniperiood e. taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Haritav maa on põllumajandusmaa, mida intensiivselt kasutatakse. EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike.INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal Intensiivne: Riisikasvatus Kagu-Aasias; Terrasspõllundus Hiinas Kaubanduslik põllumajandus: Ekstensiivne: Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal Intensiivne: Veisekasvatus USA-s;Köögiviljakasvatus Nigeerias
Rantso- Austraalia, USA, Argentiina jm kuivadel rohumaadel, arvukad karjad aasta ringi väljas ekstensiivne teraviljatalu- rohtlates, hooajaline Väikesed tootmiskulud ja saagid Istandus- tee, kohv, kakao, banaan Agrotööstuskompleks- seavabrik, linnuvabrik jm agro ehk loomavabrikud 7. Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus. · Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. · Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur. 8. Loomakasvatuse geograafia. Paiknemine. Lambakasvatus. Seotud traditsioonide, rahvaarvu ja loodusega Suurima veiste arvuga riigid- India, Brasiilia, Hiina
taimekaitsevahendeid kasutav põllundus 1.2.Istandus- suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1
· Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb: 1) Ekstensiivne põllumajandus · põllumajanduslikkum aad on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike 2) Intensiivne põllumajandus · põllumajanduslikku maad on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitaali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku kohta suur Ekstensiivne Intensiivne Omatarbeline Rändkarjandus Aafrikas Riisikasvatus Kagu-Aasias
· Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. · Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, · maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, · toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE · põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, · maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, · toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise
• Omatarbelist ja kaubalist põllumajandust esineb kõikides riikides. • Arengumaades on siiski ülekaalus omatarbeline, arenenud riikides kaubaline põllumajandus. http://www.ecodids.com/l%E2%80%99agriculture-extensive/ https://carmenwiki.osu.edu/display/hdfs361sp20119489/Agricult Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus EKSTENSIIVNE • põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on palju, • maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, • toodang on maaühiku kohta väike. INTENSIIVNE • põllumajanduslikku maad PÕLLUMAJANDUS on vähe, • maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, • toodang on maaühiku Põllumajandusliku tootmise
Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? Haritav maa-regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud(puuviljaaiad,viinamarjaistandused,oliivi-ja palmisalud jm). Looduslik rohumaa-heina-ja karjamaad,mida ei harita:niidud,luhad,stepi-,poolkõrbe-ja savannikarjamaad,ka vähetootlikud kõrbekarjamaad,tundrad või kõrgmäestikuniidud. Mis on ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus:*Põllumajandusliku maad on palju *maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu,kapitali,väetisi,pestitsiite jne. *toodang on maaühiku kohta väike. Intensiivne põllumajandus:*põllumajandusliku maad on vähe. *maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali,tööjõudu,väetisi,pestitsiide jmt. *toodang on maaühiku kohta suur. Põllumajandusliku maa suurenemine-loodusliku mitmekesisuse vähendamine. *Linnastumise,teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid.
Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad. Suurimad tootjad on Hiina, India ja lähedased riigid, Brasiilia, Põhja-Ameerika. 55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut; 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu, kapitali, väetisi, pestitsiide jne, toodang on maaühiku kohta väike. Ekstensiivne: Rändkarjandus Aafrikas; Alepõllundus Brasiilias vihmametsade alal, Teraviljakasvatus USA keskosas (preerias) ; Lambakasvatus Uus-Meremaal INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS põllumajanduslikku maad on vähe, ;maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur
inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Põllumajandus mõjutab meie igapäeva elus väga suurelt, sest tänu sellele ongi meil poodides suur valik erinevaid tooteid: TOIDU AINETÖÖSTUS PÕLLUMAJANDUS TEKSTIILI,NAHA,JALATSI,FARMAATSIATÖÖSTUS JMT, ENERGJAMAJANDUS Intensiivne põllumajandus tähendam seda, et: 1. Põllumajanduslikku maad on vähe 2. maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, 3. toodang on maaühiku kohta suur. Nende seos ongi see, et kasvatatakse suuremas hulgas tooraineid, millest valmistatakse erinevaid tooteid ja need samad tooted ongi need mis visatakse minema kui jäävad üle. Omatarbeline intensiiv põllumajandus on näiteks Riisikasvatus KaguAasias ja Terrasspõllunus Hiinas. Riisikasvatus. Terrasspõllundus. Ning kaubanduslik intensiivne põllumajandus on
liitumisele Euroopa Liiduga (niisutussüsteemid, masinad põlluharimiseks jm) Majandus Ungaris on suhteliselt arenenud. Ungari on tuntud tööstus ja põllumajandusmaa, mistõttu on põllumajandusel väga suur osakaal ning tööstuse areng aitab sellele vaid kaasa Põllumajandusliku tootmise vormid UNGARIS Ülekaalus kaubanduslik põllumajandus Põllumajandussaaduste ja loomade kasvatamine müügiks Intensiivne põllumajandus Levib aladel, kus tootmistingimused on väga head Maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt Toodang on maaühiku kohta suur Peamised põllukultuurid UNGARIS Peamine rõhk taimekasvatusel Levinumad teraviljad: mais, nisu Levinumad õlikultuurid: päevalill, raps Kasvatatakse ka kartuleid ning suhkrupeeti Palju viinamarjaistandusi veini tootmine Enim arenenud loomakasvatusharud UNGARIS Loomakasvatusel suur roll Põllumajandustoodete hulka kuuluvad näiteks sea ja veiseliha ning piimatooted
Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev: musta kassi, autot, raha, tööd, abikaasat, parteid, riiki, UFOsid, tähti, Jumalat. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus Vegetatsiooniperiood- e taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Ekstensiivne põllumajandus- maad palju, maaühiku kohta kasutatakse vähe kapitali, tööjõudu, väetist, toodang on maaühiku kohta väike Intensiivne põllumajandus- maad vähe, kasutatakse maaühiku kohta palju kapitali, tööjõudu, väetist, toodang maaühiku kohta on suur. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutav põllundus. Omatarbeline põllumajandus- omatarbeks kasvatatakse vilju, loomi. Kaubaline põllumajandus- kasvatatakse vilju, loomi müügiks.
piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. 10. Maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid ning maailmamere kaitse vajalikkus. Põhimõisted: vegetatsiooniperiood kasvuperiood põllumajanduse spetsialiseerumine omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus ekstensiivne maad palju, kulutusi vähe, toodang väike ühe maaühiku kohta intensiivne maad vähe, kulutusi palju, toodang suur öko ehk mahepõllumajandus niisutuspõllundus alanduslehter mullaviljakus muldade erosioon sooldumine degradeerumine väärtuste kahanemine, omaduste halvenemine vesiviljelus akvakultuur territoriaalvöönd kuni 12 meremiili majandusvöönd kuni 200 meremiili
tähelepanu tervislikule toitumisele, aktiivsele eluviisile. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) Intensiivne: põllumajanduslikku maad on vähe, maaühiku kohta kasutatakse palju kapitali, tööjõudu, väetisi, pestitsiide jmt, toodang on maaühiku kohta suur. Mahepõllumajandus: pööratakse suurt tähelepanu keskkonnahoiule ja ökoloogilisele tasakaalule. ERINEVUSED: Intensiivne: kaevandamine ja pinnase väetamine, suur keemiliste pestitsiidide kasutus, süsteemne niisutus ja produktide vedu Mahe: looduslike kahjurite mõjutused, väike keemiliste ainete kasutus umbrohu vastu, vähene
piirkond. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega. Autotroof – süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad taimed. Heterotroof – valmis orgaanilise aine tarbijad. Ökoloogiline püramiid - ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Biomass – mingi organismiliigi, liikide rühma või isendite elusaine hulk väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või maaühiku kohta. Fütomass – kõikide taimsete organismide kogumass. Zoomass – kõikide loomade buimass. Mortmass – surnud orgaanilise aine mass. Bioakumulatsioon - nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse. Sünergism - summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Eurütoop – elupaika vähevaliv eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit – väga laialdase levikuga liik.
3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) 46:Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu metoodika tundmine on abiks sissetulekute planeerimisel ning teisest küljest aitab meeles pidada, milliste kulutustega peab kindlasti arvestama antud taimekasvatuskultuuri viljelemisel teatud saagitasemel või loomaliigi kasvatamisel. Kattetulu arvestused
3.haritava maa tootlikus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuuruseks on: 4.töömahukus (T/P) 5:varamahukus (F/P) 6. Haritava maa mahukus (M/P) Laialdast kasutamist omab praktikas tootmise efektiivsuse näitajana omahind ja selle pöördsuurus so 7. omahind (C/P) 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) omaette näitajad kujundab kasum kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (m/T) 10.vara ehk fondi rentaablus(m/F9 11.kasum maaühiku kohta (m/M) 12.Tootmiskulude rentaablus(m/C) Kus P- toodang, T- tööjõuressurss, F- kapitaliressurss, M- maaressurss, C- kulud, m- kasum 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on arvestuslik suurus. Leitakse tavaliselt 1ha või loomühiku kohta Kattetulu = kogutoodangu väärtus muutuvkulud 48. Tootmise konjunktuur ja hindamise põhimõtted Konjunktuur iseloomustab teatud tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes
kvaliteedi ja sööda ka taimekasvatuse efektiivsus.esmajärjekoras rohumaa. loomakasvatuse tööjõukulusid vähendavad mehhaniseerimise ja juhtimisotsused 46. Tootmise efektiivsusnäitajate süsteem ( 12 näitajat 1) tööviljakus, 2) vara- ehk fonditootlikkus, 3)haritava maa tootlikkus, 4)töömahukus, 5)varamahukus, 6)haritava maa mahukus, 7)tootmisomahind, 8)toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta, 9)kasum ühe töötaja kohta, 10)vara- ehk fondirentaablus, 11)kasum maaühiku kohta, 12)tootmiskulude rentaablus. 47. Kattetulu olemus ja leidmine Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kogutoodang on aasta jooksul toodetud toodangu väärtus turuhindades. Toodang võib olla toodetud müügiks, kasutamiseks ettevõtte siseselt või jääda varudeks. Kogutoodangu väärtus sisaldab ka antud toodanguliigiga seotud toetusi ja ühtset pindalatoetust
sekkuma. J.H von Thüneni mudel- selgitab erinevate toodete paigutumist ning maa majanduslikku väärtust. Mudeli eelduseks on isoleeritud riik, sarnane füüsiline maapind igal pool, otseselt kauguse suhtes moodustuvad transpordikulud ning põllumeeste soov maksimeerida oma tulusid. Seda hakati kasutama 60ndatel, et tuua geomeetrilised aspektid ja maakasutamise modelleerimine ruumianalüüsi. P = V(m-t) Vlk P-paigutamise rent, V-saak maaühiku kohta, m-lõpptoote müügihind, t-lõpptoote tootmiskulud, l-lõpptoote transpordikulud kaugusühiku suhtes, k-lõpptoote kaugus müügikohast. 3 Alonso mudel kujutab maa majanduslikult optimaalset kasutamist linnas. Maakasutus areneb kõige suuremat kasumit tootva majandustegevuse järgi. Mida lähemal linnakeskusele tegevus toimub, seda suurem on rent ja seda intensiivsem äritegevus peab olema.
Vara ehk fonditootlus (P/F) Haritava maa tootlikkus (P/M) Nimetatud näitajate pöördsuurusteks on: Töömahukus (T/P) Varamahukus (F/P) Haritava maa mahukus (M/P) Kuludega seotud näitajad on: Tootmisomahind (C/P) Toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) Omaette näitajate grupp kujuneb kasumiga seotud näitajatest: Kasum ühe töötaja kohta (m/T) Vara ehk fondirentaablus (m/F) Kasum maaühiku kohta (m/M) Tootmiskulude rentaablus (m/C) P=toodang; T=tööjõuressurss; F=kapitaliressurss; M=maaressurss; C=kulud; m=kasum Tootmise konjunktuur iseloomustab teatud konkreetse tootmisharu või ettevõtte seisundit teiste harude või ettevõtete suhtes. Konjunktuuri võib määrata mitmesuguste näitajate alusel Kõige põhjendatum on konjunktuuri uurimine tootmistasuvuse (rentaabluse) alusel. Konjunktuuri hinnatakse kahel põhimõttel:
2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus
· töömahukus (T/P) · varamahukus (F/P) · haritava maa mahukus (M/P) (NB! tavaliselt ei kasutata) 328) Kuludega seotud näitajad on: · tootmisomahind (C/P) · toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) 329) Kasumiga seotud näitajad on: · kasum ühe töötaja kohta (m/T) · vara ehk fondirentaablus (m/F) · kasum maaühiku kohta (m/M) · tootmiskulude rentaablus (m/C) 330) P-toodang; T-tööjõuressurss; F-kapitaliressurss; M-maaressurss; C-kulud; m-kasum 331) EKSAM: etteantud tabel, sellest leida põhivarad ja põhivara rentaablus välja tuua! 332) 333) Võrdlemine 334) Samalaadsete majanduslike nähtuste pidev kulgemine ajas ja ruumis loob võimalused nende omavaheliseks võrdlemiseks.
6.haritava maa mahukus (M/P)Maa/ toodangu hulk (tavaliselt ei kasutata) 3.1.8.1.1.2 Tootmise efektiivsuse näitaja omahind ja ta pöördsuurus 7.Omahind (C/P) C-kulud /P toodangu hulk 8.toodangu hulk tootmiskulude ühiku kohta (P/C) P toodangu hulk /kulud Kasum kui näitaja, mis kujundab kasutatud või kulutatud tootmisressursside suhtes: 9.kasum ühe töötaja kohta (c/T)kasum /T- tööaeg 10.vara e fondirentaablus (c/F) kasum/varad 11.kasum maaühiku kohta e maarentaablus (m/M)kasum/maa 12.tootmiskulude rentaablus (m/C) kasum/kulud 13.kogutoodangu väärtus (1ha /1 looma kohta) muutuvkulud = kattetulu Kattetulu- näitab kui palju jääb meile kulude katteks (mis kulud jäävad, kui kaugele kulude katmisega jõuame 38. Tootmise konjunktuur ja selle hindamise põhimõtted. 75
annaabi.ee 
