Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs
Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel. Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid, murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Seismilised lained levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna
Langatuslisi laineid põhjustab koobaste sissevarisemine mis liigutavad kivimeid, suruvad suure jõuga vastu maad ja tekitavad läbi selle kiired võnkumised ehk maavänina. Tehnogeenilisi värinaid põhjustab inimeste tegevus nagu näiteks lõhkelaengute plahvatamine või suured surved maale. Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega. Tema järgi nimetatigi skaala mille järgi mõõdetakse maavärinate tugevust. Seismomeeter Mõõteriist millega mõõdetakse maavärinate tugevust on seismomeeter. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad Maavärinate tugevust on võimalik ka määrata kahe skaala järgi. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt
Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva.
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad...................................................................................................
Miks tekib maavärin ? Koostanud : Siret Strastin Aasta : 2010 Sissejuhatus. Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunudSissejuhatus. umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed.
Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades.Maakoor koosneb mitmest hiiglasuurest kivimiplokist ehk laamast.Laamad liiguvad väga aeglaselt ja hõõruvad üksteise servi.Aeg-ajalt jäävad laamade ääred üksteise külge kinni ja nad ei saa liikuda,sellest tekib rõhk.Kui laamad jõnkshaaval üksteise peale nihkuvad,panevad nad sel kohal maa tugevalt värisema.Asulad ja suured linnad purunevad,tekivad järved ja
korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid • Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. MAAVÄRINATE ESINEMINE PAIKKONNITI Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Maavärinate epitsentrid, 1963–1998 3 TUGEVAMAD MAAVÄRINAD MAAILMAS 1. Tugev Tšiili maavärin (1960) 9,5-magnituud 2. India ookeani maavärin (2004) 9,3-magnituud 3. Tugev Alaska maavärin (1964) 9,2-magnituud AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1209157/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin
Pikilained- levivad liikumise suunas Ristilained- levivad keskkonna liikumissuunaga risti KÕIGE ENNE REGISTREERITAKSE PIKILAINED, MIS LEVIVAD KÕIGE KIIREMINI, SIISRISTILAINED JA LÕPUKS PINNALAINED ( tv. ülesanne 4) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides
piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. · Maavärina lained tekivad maavärinakoldes ja jõuavad hiljem maapinnale. · Kõige tugevamini väriseb maa epitsentris. · Maavärinaid mõõdetakse Richteri skaala järgi. · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Maavärinate tagajärjed Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine SEISMOGRAAF- aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Maavärina tugevuse ühik on MAGNITUUD
................................................................................ 2. Täida lünktekst maavärina kohta. .............................. saab maavärin alguse. Maavärina kese teine nimetus on ............................ . Maavärinas esinevad ..................................................., mis jagunevad kaheks: .................................... ja ......................................... . Purustusi tekitavad ............................................ . Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse ..................................., kasutatakse ka kahte erinevat skaalat. Richteri skaalas kasutatakse mõõtühikuna ................................. ja mõõtühik pallid on kasutusel ...................................... skaalas. Tõhusam on ..................................... . Maavärinate peamiseks põhjuseks on .............................................. . 3. Nimeta 3 otsest ja 3 kaudset maavärina tagajärge: a) ................................
18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala. Maavärinate uurimiseks kasutatav aparaat on seismograaf. 19. Settekivimid Tardkivimid Moondekivimid Põlevkivi Graniit Marmor Pruunsüsi Rauamaak Gneiss
tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang. · maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide
(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang. • maavärina kese (epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega maavärinate piirkonnad, sinisega laamade piirid. Murrangud ja maakoore liikumine Kerkemurrang Normaalmurrang Nihkemurrang http://soundwaves.usgs.gov/2009/11/FaultTypesLG.jpg Murrangud 1980. aasta oktoobris toimus El Asnamis Alzeerias 7.3 magnituudine maavärin, milles hukkus enam kui 5000 inimest. Kilomeetrite pikkune murrangulõhe, mis on tekkinud maakooreplokkide
Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... Iseseisev töö arvutiklassis gümnaasiumile Maavärinad · Ava veebileht: http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/world/seismicity_maps/world.pdf Vaata kaardilt, milline on maavärinate esinemisalade üldine muster (seaduspärasus) ja miks? Enamus maavärinaid on merepiiri ääres, kuna seal on maa-sisene liikumine kõige suurem. · Vaata videoklippi, kuidas maavärinad mõjutavad erinevaid pinnaseid: http://www.youtube.com/watch?v=536xSZ_XkSs&feature=player_embedded#. Mis juhtub erinevate pinnastega maavärina ajal? Miks? Pinnased P-lainete kahju S-lainete kahju Ringlevad Seismogramm pinnalained
referaat Tartu Katoliku Kool Liisa Kivmaa 7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea.
maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias, Mehhikos, Vahemere piirkonnas ja Türgist kuni Indiani. Kõige suurem maavärinate oht on Jaapanis, kuna seal põrkuvad üksteise vastu korraga neli laamat. Subduktsioonivöönditeks nimetakse alasid kus üks laama sukeldub teise alla, need on kohad kus toimuvad kõige tugevamad maavärinad. Kõige ohvrite rohkemad maavärinad on toimunud Hiinas. Kui maavärinad leiavad aset meredes, ookeanides
Näiteks Islandil, Uus-Meremaal ja mõjal kasutatakse kuuma vett energiaallkana Maavärinad Kuidas tekib maavärin? Liikuvates laamades kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, purunevad kivimid ning vabaneb suures koguses energiat mis levib seismiliste lainetena laiali ning toimub maavärin. Peale selle võivad tekkida maavärinad ka vulkanismi ja inimtegevuse tõttu. Riigid kus esinevad maavärinad- (slaidil.) Kuidas on maavärinate esinemine seotud laamade liikumisega?- Ookeanide keskahelike piirkondades, kus ookeanilaamad rebitakse üksteisest lahti toimuvad paari km sügavuse koldega maavärinad. Laamade vahevöösse sukeldumise vööndis esineb nii madala-,keskmise- kui ka süvafookuselisi maavärinaid. Kahe mandrilaava kokkupõrkel tekivad põhiliselt madalafookuselised maavärinad Piki-, rist- ja pinnalainete levik- Ruumilained jagunevad : P-laineteks ehk pikilaineteks ja S-laineteks ehk ristlaineteks
Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes
Vahendid: internetiga ühendatud arvuti, millesse on installeeritud Google Earth programm. Sinu ülesanne: avastada Google Earthi abil laamade kokkupuutealasid. Selleks logi arvutisse sisse ning ava Google Earth programm klikates Desktopil selle ikoonile topeltklõpsuga. Google Earthi kasutamiseks saab alla laadida ka faile. Failid on kas .kml või .kmz nimetusega. Esimeseks tuleb sul alla laadida viimase seitsme päeva maavärinate asukohad. Trüki veebribrauserisse URL aadressireale http://earthquake.usgs.gov/earthquakes/feed/v1.0/kml.php Sellel leheküljel on näha USA Geoloogiliste Vaatluste viimased 7 päeva andmed maavärinate esinemise kohta. Leheküljel saab alla laadida erinevates formaatides andmeid (Exceli fail, tekstifail, Google Earth fail jne). Sinul on vaja Google Earth faili. Seega valid sa
pinge hakkab kasvama. Järsku lõhenevad kaljud, maapind vappub ja praguneb ning vahel kostab ka kõrvulukustavat mürinat. Enamjaolt kestavad maavärinad ainult sekundeid või mõne minuti. Nende tekitatud lained aga levivad kivimites nagu tiiki visatud kivikese kukkumiskohast lähtuvad aina suurenevad ringid vees. Need seismilised lained levivad läbi ja ümber maakera, jõudes teisele poole planeeti 20 minutiga. Nende uurimine kõneleb meile küllalt palju maakera süvaehitusest. 1.2 Maavärinate tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodusnähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele nagu seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja Maa siseehitusre uurimisega ning vaatleb maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega.
deformatsioonid ei levi vedelas keskkonnas levivad vabalt ka vedelikes maa välistuumas ei levi kiirus 67 km/sek kiirus 33.5 km/sek Pinnalaineid on samuti kahte liiki: Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna, Love'i lained võngutavad maapinna horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, nende toime on pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate iseloomulikke parameetreid asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust, maapõue rõhkude suundi hinnatakse seismograafiga. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. 1935. aastal hakkas Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu
pikilaineid ning S-laineid ehk ristilaineid. Esimesed lelvivad kokkusurvate ja väljavenitavate impulssidena ning liigub keskkonna liikumise suunas. Teised on aeglasemad ning liikuvad risti keskonna suunaga ning deformeerivate impulssidena. Maavärinad võivad olla erineva tugevusega, ning nende tugevus sõltub maavärina kolde kaugusest ja sealt vabanevast energiast. Inimeste taju suhtes võivad nad olla samuti väga erinevad alustades täielikkust taju puudusest kuni laastamistööni. Maavärinate tugevuse mõõtmiseks kasutatakse Richteri skaalat, mille järgi vaadatakse ja hinnatakse vabaneva energiahulka. Samuti on olemas Mercelli skaala mille järgi hinnatakse maavärina tagajärgi visuaalsel kujul ning purustuste suuresga. 2. Maavärina tekkepõhjused Suur vene teadlane Mihhail Lomonossov oli esimene veneteadlane, kes avastav sellise loodunähtuse nagu maavärina mõned põhjused. Tema on see, kes rajas aluse sellisele teadusele
Kuidas tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maakoores või vahevöös aeglaselt tekkinud sisepingete järsul vabanemisel piki maakoore murranguid. Maavärinaid esineb kõige sagedamini laamade äärtel, kuid nad võivad aset leida ka mujal. Vulkaanipursete tagajärjel Koobaste varisemise tõttu Inimtegevuse tõttu, nt veehoidlate surve, lõhkamistööd ja tuumakatsed Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi: Maakoore lõhenemine. Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine Üleujutus (tsunami, tammide purunemine) Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked)
2. PAngasmäestike teke; saared. 3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad. n: Nazca ja Vaikse ookeani laam India-Austraalia ja Antarktika laam Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam. C Mandrilaamade põrkumine. 1. Maakoore paksenemine. 2. Kurdmäestike teke. 3. Maavärinad. n: India-Austraalia ja Euraasia laam. D Ookeanilaamade põrkumine. 1. Süvikute teke. 2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke. n: Mariaani saarestik; Mauna Loa, Hawaii. E Laamade küljetsi liikumine. 1. Murrangute esinemine. 2. Maavärinate esinemine. n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas. Ida-Aafrika riftivöönd. 4. Vulkaanid. Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus: 1) ühe laama serv sukeldub teise alla 2) laamad eemalduvad teineteisest. Vulkaanid jagunevad: 1. Kilpvulkaanideks * räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga. * ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. n: Mauna Loa, Hawaii. 2. Kihtvulkaanideks * ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga.
liikumise suunas. · aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Maigi Astok Maigi Astok 1. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. Kasutatakse seismograafi Maigi Astok 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus
Oma referaadis kavatsen tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas on inimesel võimalik muuta tektoonilisi protsesse või kuidas on tal võimalik neid isegi põhjustada ja mis see kõik endaga kaasa toob. 3 2. Maavärinad Eestis Maailmas toimub igas minutis keskmiselt kaks maavärinat, seega aastas kokku üle miljoni, kuid õnneks on enamus neist nii nõrgad, et see on ainult eriaparatuuri abil registreeritav. Maavärinate poolest oli eriti silmatorkav 1976. Aasta. Kaheteist kuu jooksul leidis aset 162 tugevat maavärinat (Raukas, 1988), sealhulgas 12 purutavat ja 2 ülivõimsat. Võiks ära mainida juulikuise Põhja-Hiina maavärina, kus hukkus 700 000 inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin. Maapõu näitas oma rahutust 25. Oktoobril ennelõunal kell 11:39:46, tõuked olid tunda kogu Eestis, ning nende tunnistajateks olid tuhanded inimesed.
materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni. · Soojusmonitooringul mõõdetakse satelliitidelt infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi. · Seismistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumisest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. · Vulkaani kraatri kohal õhus mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust. · Mõõdetakse mõne mm täpsusega maapinna kõrguse muutusi vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurki. Vulkanism ei ole aga ainult hävitavalt mõjuv nähtus, vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Maavärinad
piirkondadeks. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinad esinevad Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna- Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alatest Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Maavärinate tekkepõhjused: Üks põhjus, miks tekivad maavärinad on vulkaanipursked. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Maavärinate tagajärjed: Maavärinate tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aasta kümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist
8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik teelt ära. 9.Millistes piirkondades maakeral esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Laamade äärealadel. 10.Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma?
Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Aktiivsed ookeaniääred Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastumandri serva, siis tekib mandri äärde vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded. Mandrite triiv Ka mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad
Tekkepõhjused: laamade kokkupõrgetel Võrdlus kuju järgi: Kilpvulkaan on lame. Purskavad aluselist laavat. Vedelam kui ränirikkam laava. Laava saab kraatrist kaugemale voolata. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt kroonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Tegutseb peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkaanilised ilmingud. Teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil Tekkepõhjused: tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahenemise protsessis koos kivimite rebenemisega Levik: Laamade äärtesaladel Tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil: väljendab maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Maavärina magnituudide skaala on logaritmiline (nt 5-magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4-magnituudisest)
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S-
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5
vulkaani kuju ja purske iseloom. Koostises oluline räni sisaldus. Vulkaanide liigid tegevuse, s.t. seisundi järgi: Kustunud – inimeste ajal mitte pursanud Suikuvad – ajatiselt ei tegutse. Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni. 5. Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked, mis on tingitud (95%) laamade liikumisest. (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad).
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad:
vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu). KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub
4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained. Eri tüüpi seismiliste lainete levikukiiruste mõõtmine võimaldab ehitada seismiliste lainete
5 miljardit aastat tagasi tegutsenud vulkaanidest. 16. Miks tekivad maavärinad? Maavärinad tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. 17. Kuidas nimet. Kohta maapinnal, maavärina kolde kohal? Murranguastang. 18. Nimeta seismiliste lainete liigid. Keha-ja pinnalained 19. Millistes riikides esineb maavärinaid? Maavärinad ei ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamadeliitumiskohad. Maavärinaid esineb laamade piirialadel. Nt: Jaapanis, Lõuna-Tsiilis, Indoneesia jne.. Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas: · esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna- Ameerika läänerannikut.
· kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke. Kontinent vs. kontinent, põrkumine, kuna sukeldumist ei toimu, mõlemad kerged. India laam põrkus Euraasia laamaga, tekkis Himaalaja mäestik(tõuseb 1 cm aastas) Divergentsed äärealad lahknemine Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud
........................ Fossiil on moondekivim.................. 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke; Teadmised, arusaamine, kaart: Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel; vulkaanid kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,)
neist teise alla ja tekib süvik. Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas). 5. Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut. Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Magma võib maapinnale jõuda kahel viisi: kas piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas. 6
organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e
organismide tekkimise aega ja järjestust. Suhtelises leitakse ruumiliste suhete järgi kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem. 4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? ===== Kivitiste ja kivimite uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide uurimisega, maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega. 5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades. ===== Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse: Pinnalained e. L-lained levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitusest. Pikilained e. P-lained levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni 13km/s. Ristilained e
Hästi pikkad ja kitsad merid (Punane meri) toimub laamade lahknemine. Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks laam sukkeldub teise alla. 3. Osata maailmakaardile kanda laamade piirjooned ning teada 13 laama nimesid ja asukohti, samuti osata riftivööndite, vulkaanide paiknemise ja saarkaarte järgi otsustada, kuidas konkreetsed laamad omavahelises suhtes liiguvad 4. Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus, hüpotsenter, epitsenter, mõõtmise skaalad, seismograafid ja grammid, energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S).
pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin. Viimase aastakümne praktika: 1983 Coalinga, California; 1989 Löma Prieta - 'seismiliste pauside' aladel. Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust. Füüsikalised ja keemilised indikaatorid. Paisumismudel (i.k. dilatancy model): väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites, jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks,
[], [] LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD Tektoonilised maavärinad Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. Tõuked tekivad kui maakoorelaamade liikumisel tekivad pinged, mis omakorda kutsub esile maakooreplokkide omavahelisi nihkeid ning seetõttu vallanduvad hiigelenergiad. See omakorda hakkab põhjustama füüsikalisi moondumisi kui ka keemilisi muutuseid. Tegemist on kõige tugevamate maavärinatega ja see on kõige levinum maavärinate põhjusi (moodustavad 95% maavärinatest). Tektoonilised maavärinad tekivad peamiselt maapinna lähedases kihtides ning on seega tegemist madalafookuseliste maavärinatega (Sügavamal haprad deformatsioonid kaovad ja kivimid muutuvad plastilistemaks). Tagajärjed võivad olla katastroofilised: suured inimohvrite arvud, hoonete ja rajatiste hävingud, väga suured materiaalsed kahjud, lõhed maapinnas jne. [], [], [], [] Leidub nelja sorti laamade liikumisi, millega võib kaasneda maavärinad
· Vulkaanipurskeid on võimalik kontrollida, kuid nende täpsus võib kõikuda mõnest tunnist nädalateni. · Vulkaanipursete ennustamiseks viiakse läbi mitmesuguseid vaatlusi: 1. soojusmonitoor uuring- satelliitidelt mõõdetakse infrapunase kiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja maapinnalt jälgitakse põhjavete seisundimuutusi 2. seismilised vaatlused- registreeritakse vulkaanialuse magma liikumsest tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Maavärinad · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste
1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju, põlde, teid, sildu, jne. 3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE inimesele viljakas muld vulkaanilistel aladel purustused maavarad töökohtade kaotus uued töökohad (koristamine) lähedaste surm kaasaegsete elamute rajamine haigused
annaabi.ee 
