Eestlaste muistne vabadusvõistlus
Võimukeskuseks oli olgul Riia ordulinnus, hiljem Cesis, teiseks tähtsamateks
tugipunktideks Viljandi linnus ja Tallinna “Ülalinn” Toompea
4. Liivi ordut juhtis ordumeister, võimiliselt Preisimaal resideerica Saksa Ordu
körgmeistri alluv, tegelikkuses enam-vähem iseseisev valitseja.
Maarahvas keskajal.
1. 13. ja 14. Sajandil leeti eestlasi vabadeks inimesteks. Kõige paremas seisus oli
teatav liik vabatalupoegi, nn maavatad
2. Kuna mõisapõldudel teotad tehes poleks olnud võimalik harida omaenda põlde, siis
pidas adratalupoeg palgalisi teomehi, kes talu eest tegu tegid.
3. Viljahinnad püsisid, mõisaid rajasti kogu Vana-Liivimaal ja mõisnikud hakkasid
pidama enesestmõistetavaks, et eestlased nende põlde harivad. Talupoeg ei tohi
omavaliliselt ära kolida, kuna see toob tema isandab kahju
4. Pärast vallutamist eluõigus oli laialdatud. Olid olemas pühad allikad, kivid ja puud,