Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
Põllumees üksi ei suuda edasi viia
riigi ja rahvusliku kultuuri ideid. Veel vähem aga haritlaskond ilma põllumeheta.
Ainult mõlema tihedas liitumises on meie tee, rahvuslik omarada. Maa mõtte,
hinge ja tahte viimistlejaks peab saama maa-aate omaks võtnud haritlaskond,
tihedalt läbipõimitud aktiivse, teadliku, haritud põllumeeskonnaga. Möödaminnes
olgu tähendatud, et ka meil saab vististi paratamatuks, et meie haritlaskond peab
läbi tegema kohustusliku maateenistuse, nagu kaitseväeski, — see aitaks maale
lähemale, osava korralduse puhul. See aitaks linna ja senise kooli kasvatuslikke
pahesid pehmendada.
Rahvusliku demokraatia praegune pahe on selles, et põhimõtte ja seaduse
kohaselt omavad kõik rahva liikmed ühesuguseid õigusi ja soodustusi, rahvuslikke
kohustusi peab kandma aga ainult osa neist. Kandval, rahvuslikult teadlikul osal,
kel lasub rahvuslik vastutus, peavad olema ka sellekohased õigused —