Võru-Hargla nõgu
(Arold 2005: 233)
Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivakud on Võru ja
Nursi vahel ning Pärli-ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses).(Võru-
hargla...2003) Levimuselt teisel kohal on moreenitasandikele ja savistele järvetasandikele
omased näivleetunud mullad. Nendel asub ka üle poole (54%) põllumaadest ning enamus
laanemetsi. (Arold 2005: 233-234) Võru-Hargla nõo kesksed osad üldiselt sarnanevad
maastikustruktuurilt Ugandi lavamaa lõunaosaga.
Kaugseire andmeil moodustab põllumajanduslik maa Võru-Hargla nõost 25,4% ja
metsamaa 59,8% (peamiselt okasmets) ning põõsastikega looduslikke rohumaid 11,4%.
ASUSTUS
Asustus on koondunud Mustjõe ja Vaidava jõe orgu ning Haanja kõrgustiku jalamile.Võru-
Hargla nõo ainus linn Võru (14 879 el 2000. a) ulatub Kosel väikesel alal ka Haanja
kõrgustikule. Suuremad maa-alad asuvad Mustjõe orus või orupervel: Sänna (71), Tsooru