PÕHJA-EESTI RANNIKUMADALIK JA SOOME LAHE SAARED
) moodustavad maastikus toimuva
aine
ja energiavahetuse t6ttu harmoonilise terviku ja m6jutavad yksteist (nt. metsaga
kaetud moreenkyngas ja soomassiiv).
2.kindla mahuga yksus geokomplekside taksonoomilises systeemis;
maastikurajoonimise p6hiyksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat kui ka
k6rgemat j2rku yksustest. Iga maastik on m6ne temast suurema ja keerulisema
taksonoomilise yksuse (nt. maastikurajooni, maastikuprovintsi,
fyysilisgeograafilise
maa, maastikusoondi jt.) koostisosa.
3.looduslik-majanduslik territoriaalne systeem, milles on vastastikuses seoses
puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (k6lvikud, asulad,
teed jne.)
4.peisaaz, mingi ala v2lisilme, v2rvide ja vormide laas vaatev2lja piires
(kasut.
kunstis ja igap2evases k6nepruugis).
Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke,
tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud,
toostusmaastikud, puhkemaastikud jne.