Rahvalaul
Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud.
Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega
üksilaul.
Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi.
Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige
otsas laulsid rea ja teised kordasid.
Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata.
Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad.
Sõbra surma puhul lauldi itke.
Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid.
Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine.
Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud.
Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja
http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
annaabi.ee 
